Tehingunõustajad: tehnoloogiasektoril jäi selja taha keeruline aasta

Artikkel avaldati 1. veebruar 2024 Äripäevas

2023. aasta oli tehnoloogiasektorile raske, tänavune aga kõige tumedamates toonides ei paista, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava, advokaadibüroo Sorainen idufirma sektorgrupi kaasjuht Lauri Liivat ja advokaadibüroo Ellex Raidla M&A nõunik Rutt Värk.

Tehnoloogiasektorit tabasid 2023. aastal nii suured vapustused kui arengud. Paljude tehnoloogiasektori iduettevõtete kodupanga Silicon Valley Banki kokkukukkumine omas laialdast mõju kogu sektorile. FTXi robustne pettus heitis varju kogu krüptoga seotud valdkonnale. Teisalt: 2022. aasta lõpus kättesaadavaks tehtud ChatGPT sisuliselt ristis 2023. aasta tehisintellekti aastaks ja ehk tähistab ka uue ajastu algust. Omamoodi märgiline oli ka Meta 1,2miljardiline trahv GDPRi rikkumiste eest.

Tehingute poolest oli 2023 raske nii Eestis kui maailmas. Ülemaailmselt langes M&A tehingute arv 16% ja Eestis 28%. Võrreldes aastaga 2021 langes Eestis tehingute arv pea 50%. Suuri tehingud oli eelmine aasta oluliselt vähem ning need ei küündinud eelmiste aastate tasemele.

Kaalukamad olid tehnoloogiasektorivälised tehingud – Tallinna Soojuse ja Utilitase ühinemine, Gaso ostmine Eesti Gaasi poolt, Milremi enamusosaluse müük Edge’ile ning Infortari IPO. Tehnoloogiasektori olulisimad tehingud olid ettevõtete rahakaasamised. Suurim oli neist Skeletoni 108 miljoni, Elcogeni 45 miljoni ja Funderbeami 36 miljoni kaasamine.

Mahud vähenesid

Kogu idusektor kaasas mullu vähem raha. Kui aastal 2022 tõsteti 1,4 miljardit, siis eelmine aasta kaasati kokku umbes 400 miljonit. Kuigi 2022. aasta sisse mahtus ka Bolti 628miljoniline investeerimisring, siis isegi seda kõrvale jättes on selge, et 2023. aastal oli hoopis madalama aktiivsusega.

Samuti olid investeeringute suurused väiksemad. Kaasamise TOPi 10. kohal oli Raiku 6,2 miljoniga. Üle-eelmisel aastal oleks sellise suurusega tehing mahtunud alles TOP 20 keskele.

Sama trend on ka maailmas. Aasta 2023 oli rahakaasamiste poolest üks vaiksemaid alates aastast 2018. Crunchbase’i andmetel kaasati 285 miljardit dollarit, mida on 38% vähem kui aasta enne seda. Suurimad tõstjad olid OpenAI 10 miljardiga dollariga, fintech-ettevõte Stripe 6,5 miljardi dollariga ja tehisintellekti sektoris toimetav Anthropic 6 miljardi dollariga.

Suurimad tehingud maailmas olid Exxon Mobili poolt Pioneer Natural Resourcese ülevõtmine 59,5 miljardi eest, Hessi omandamine Chevron Corpi poolt 53 miljardi eest ning Pfizeri poolt Seageni ostmine 43 miljardi eest. Võrdluseks: aastal 2022 olid esikolmiku tehingud kõik üle 60 miljardi dollari.

Eeltoodu viitab, et 2023. aasta oli nii tehingute kui rahakaasamiste poolest väljakutsuv.

Pankrotid ja koondamised

Tehnoloogiasektorit tabasid raskused ja mitu ettevõtet lõpetas tegevuse. USAs esitati pankrotiavaldusi viimase 13 aasta rekordtasemel.

Pankrotis lõpetas lisaks Silicon Valley Bankile ka WeWork (varasemalt tõstnud 11 miljardit dollarit) ja paljud teised. Tegevuse lõpetas tervishoiu idufirma Olive AI, mis oli kokku tõstnud 852 miljonit dollarit. Hopin, mis oli varem kaasanud üle 1,6 miljardi, müüs oma tehnoloogia maha kõigest 15 miljoni dollari eest. Teisisõnu: paljud pidid varasemad väärtused ja perspektiivid üle hindama.

Ka Eesti ettevõtete jaoks oli lõppenud aasta raske. Pankrotti läksid näiteks 2022. aastal 40 miljonit kaasanud Eurora, samuti esimese First Northi ettevõttena Hagen Bikes, kes kaks aastat varem märgiti IPO-l pea 15 korda üle. Saneerimist alustasid Elmo Rent ning Funderbeami platvormil kaubeldav Ampler. Vaatlusmärke lisas börs ka Robusele, kuna viimase netovara on alla seaduses nõutu.

Jaeinvestoritele tekitas ilmselt nördimuse Clevon, kes teavitas umbes seitse kuud pärast First Northile tulekut oma otsusest sealt lahkuda. Clevoni kaasus näitas selgelt iduettevõtte haavatavust börsilt raha kaasamisel.

Iduettevõtted ei ole valmis ettevõtted ning vajavad kasvamiseks täiendavaid rahakaasamisi. Keerulisemas turusituatsioonis ei ole võimalik avalikkuselt raha kaasata, samas institutsionaalsed investorid ei saa kaubeldavatesse ettevõtetesse investeerida. Ehk tekibki olukord, mida on keeruline lahendada. Arvestades avalikkuselt rahakaasamise raskust, võib Clevoni jälgedes liikuda teisigi.
Keeruline aeg ettevõtetele toob kaasa ka koondamisi. Mullu koondasid töötajaid nii USA tehnoloogiahiiud kui ka teised tehnoloogiaettevõtted.

Näiteks Meta ja Microsoft koondasid kumbki 10 000 töötajat. Google teatas 12 000 töötaja koondamisest. Spotify teatas eelmisel aastal töötajate koondamisest kolm korda, viimati andis detsembris teada, et vähendab tööjõudu 17% ehk umbes 1500 inimese võrra. Need on väga suured koondamised.

Maailmas aset leidev ei ole võõras ka Eestis. FoundME uuringu kohaselt kukkus Eesti idufirmades töötajate koondarv neljandas kvartalis 3,3% ja aasta varasemaga võrreldes 8%. Suurimad koondajad olid Eurora, Veriff, Pipedrive ja Monese.

Seisud fondide vaba rahaga

Riskikapitali investeerimisfondide poolt vaadatuna ei ole olnud lihtne aeg raha kaasamiseks fondidesse, kuid ometi on EstVCA info pinnalt Eestis või Eestiga seotult loodud viimase kahe aasta jooksul 13 uut fondi.

SmartCap alustas oma Rohefondiga, millel on plaanis teha otseinvesteeringuid 20 miljoni euro ulatuses 2024. aasta lõpuks ning mõned investeeringud on juba ka tehtud. Lisaks teeb SmartCap ankurinvestorina investeeringu kahte rohetehnoloogia fondi, kummassegi 20 miljonit eurot.

Esimene neist on värskelt avaldatud 2C Venturese fond, mis on ühtlasi Eesti esimene ainult puhta majanduse (clean tech) tehnoloogia ettevõtetele keskenduv investeerimisfond suurusega 50 miljonit eurot. Teist rohefondi ei ole veel avalikustatud, kuid see peaks samuti peatselt teatavaks tehtama.

Samuti on värske uudis Sten Tamkivi ja Taavet Hinrikuse uue 400 miljoni eurose fondi loomine, mis jätkab juba esimese fondiga valitud suunal, tehes investeeringuid tehnoloogiaettevõtetesse, piiramata ennast konkreetse valdkonnaga. Pisut varem, 2023 sügisel, kuulutati välja Nordic Ninja teine fond suurusega 200 miljonit eurot, mis on fokuseeritud peamiselt kliimatehnoloogia, süvatehnoloogia ja digitaalühiskonna valdkonna ettevõtetesse investeerimisele.

Lisaks alustas Eestis tööd NATO DIANA kiirendi (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic ), mille eesmärk on toetada süvatehnoloogia iduettevõtteid, mis panustavad riikliku julgeoleku ja kaitse valdkonda. Eestis võimaldab NATO kiirendi arendada iduettevõtjatel oma toodet ja ärimudelit ning leida koostööpartnereid liidu-ülesel kaitseturul, mis on tavapäraselt suletud ja kõrge sisenemisbarjääriga.

Siinkohal tuleb ära märkida ka ühe miljardi suuruse NATO innovatsioonifondi (NIF) loomine 23 riigi poolt, mille asutamisel osales Eesti SmartCapi kaudu. Asutatud NIF alustab investeerimistegevusega juba 2024. aastal.

Eestis kinnitas kanda ka Šveitsi juurtega investeerimisplatvorm Tenity, mis keskendub peamiselt varases faasis finantsteenuste valdkonna ettevõtetele. Tenity avas Tallinnas oma kiirendi ning investeerib läbi selle ise ja vahendab investeeringuid läbi oma võrgustiku.

Kuivõrd fondid nii Eestis kui kogu maailmas on selgelt viimastel aastatel investeeringutega konservatiivsemad olnud, siis raha investeeringuteks peaks turul olema piisavalt. Nagu ülalt näha, on Eestiga seotult loodud ka mitu uut fondi. Oleks vaid piisavalt häid ettevõtteid, millesse investeerida. Parimatel ettevõtetel on ilmselt ka luksus valida, kellelt raha võtta.

Mida oodata?

Analüütikute üldine meelsus on, et 2024. aasta toob globaalses vaates kaasa mõõduka tõusu M&A tehingute arvus. Eelkõige eeldatakse tehingute arvu kasvu ja stabiliseerumist väikese ja keskmise suurusega tehingute puhul.

Uute megatehingute ennustamisega 2024. aastaks ollakse ettevaatlikud. Esiteks ei soosi suuri tehinguid endiselt makromajanduslikult näitajad, nagu intressitasemed ja inflatsioon. Teiseks on suuremad tehingud mõjutatud ka rohkematest regulatiivsetest nõuetest.

Lisaks juba teada-tuntud koondumise kontrollile hinnatakse Eestis alates 1. septembrist 2023 ka välisinvesteeringute usaldusväärsust. Välisinvesteeringu luba on vaja tehingu tegemiseks või seotud tehingu lõpule viimiseks, mille kaudu Euroopa Liidust väljastpoolt pärit investor saavutab kontrolli, omandab vara või olulise osaluse äriühingus, kes tegutseb Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas ja kindlaksmääratletud sektorites. Tehnoloogiasektoris puudutab see eelkõige äriühinguid, mis arendavad ja tarnivad tarkvara või tehnoloogiat, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel.

Tehnoloogiasektori M&A vedavaks jõuks ennustatakse tehinguid ettevõtetega, mis tegelevad tehisintellekti, kaitsetehnoloogia, küberturvalisuse ja kliimatehnoloogiaga. Esimene AI valdkonna tehing Eestis on aasta alguses juba tehtud – Taani-USA tarkvaraettevõte Zendesk on allkirjastanud lepingu rahvusvahelistele suurfirmadele tehisintellekti abil klienditoe kvaliteedijuhtimise teenust pakkuva Eesti idufirma Klaus omandamiseks. Tehing vajab lõpuleviimiseks veel konkurentsiameti heakskiitu.

Kuigi 2024. aastat jäävad eelduslikult endiselt iseloomustama ettevaatlikkus, ostjate ja müüjate erinev nägemus ettevõtete väärtustest, pikemad läbirääkimised ning põhjalikumad due diligence’i protsessid, siis võivad keerulised turutingimused luua ise uusi võimalusi ühinemisteks ja ülevõtmisteks. Näiteks võib see tuua kaasa kontsernisiseseid restruktureerimisi, ettevõtete osalisi võõrandamisi ning samuti on häid ostukohti ostjatele, kes ei vaja tehingu finantseerimiseks laenuraha.

Hoogu võiksid anda ka erakapitalifondid. Need fondid hoiavad investeeringuid tavaliselt 3–5 aastat ning arvestades erakapitaliinvesteeringute kasvu aastatel 2020 ja 2021, on see kolme- kuni viieaastane ajavahemik nüüd 2024. aastal käes.

Tehingunõustajad seega 2024. aastat kõige pessimistlikumates toonides ei näe ning ootavad siiski rohkelt põnevaid ja väljakutsuvaid tehinguid.