Artikkel ilmus 9.august 2026 Äripäevas.
Rikaste perede vara hoidmiseks tahab valitsus luua uue vormi sihtasutusest, et see tooks riiki miljardeid. Vandeadvokaat Tõnu Kolts kirjutab artiklis, et kavandatakse uut õiguslikku vormi, aga maksustamise reeglid ei ole paigas.
Ometi on tegu praktilise probleemiga. Kui erasihtasutuse asutaja laps saab väljamakse, siis seadus ei vasta praegu, kas see on dividend, kingitus või muu tulu. Ehk kas peab tulumaksu maksma. Või kui erasihtasutus omab osaühingut ja saab sealt dividende, ei pruugi järgneda maksuvabastust, sest ta ei ole äriühing.
Maksuküsimus ei puuduta ainult dividende. Kui pere annab näiteks maakodu või kunstikogu erasihtasutusele, kuid kasutab seda ka edaspidi ise, pole selge, kas selle eest tuleb makse maksta.
Üldiselt Kolts pooldab erasihtasutust, sest see tegeleks perekondliku varaga pikaajaliselt. Tsiviilõiguslik pool on samuti korralik. „Juhtimismudel on paindlik, võlausaldajate kaitsemehhanismid on olemas ning privaatsus ei tähenda varjatust, sest riigiasutuste ja maksuhalduri juurdepääs teabele ei ole piiratud,“ hindas Kolts.
Kolts andis ka eelmisel aastal oma ühes arvamusloos mõista, et rikkad kardavad avalikkuse huvi. Näiteks kui praegu Eestis osaühingus vara hoida, siis on majandusaasta aruanne avalik, mis tähendab, et pere investeeringud ja tulemused on nähtavad ülevaadetes ning meediakajastustes, leidis Kolts.
Uus rahamasin
Eelmainitud memos võrreldatakse erasihtasutust e-residentsuse programmiga, mis toob sisse 60 miljonit eurot aastas.Lisaks kiidetakse riike, kes on seadusi muutnud nii, et vara jääks nende pinnale. Eeskujuks tuuakse Tšehhit, Ungarit ja Poolat. Viimane saab erilisi kiidusõnu: efektiivne maksurežiim on märksõna, kirjeldatakse maksuvabastusi.Samas Poola, kes lõi sarnase regulatsiooni 2023. aastal, kehtestas koos uue õigusliku vormiga eraldi maksureeglid. See on lähenemine, mida Eesti peaks eeskujuks võtma, kommenteeris Tõnu Kolts.
Peamised soovid
Maksuneutraalsus. Luua samaväärne maksunduslik korraldus, nagu on äriühingutel, ka sihtasutusetele. Sealhulgas lõpetada sihtasutuse poolt kvalifitseeruvast osalusest saadud dividendide maksustamine sihtasutuse tasandil, tagades võrdsuse äriühingutega ning võimaldada kapitalina sisse toodud varade maksuneutraalset väljavõtmist, et säilitada pärimise loogika.
Privaatsus koos kontrollimehhanismiga. Praegu on kõik dokumendid – põhikiri, varaline seis, kasusaajate info ja selle muutumine tulevikus – äriregistris avalikud. See peletab perekondi sellist struktuuri kasutamast oma tuleviku kujundamisel. Pärandamise tingimused ja tulevased kasusaajad jätta sihtasutuse siseseks infoks.
Juhtimise lihtsustamine. Kehtiv seadus eeldab nõukogu ja juhatuse kohustuslikkust, mis teeb struktuuri kulukaks ja paindumatuks. Tagama peaks, et erahuvides sihtasutus saaks seaduses selge definitsiooni, et sellega seoses saaks kehtestada erinevaid reegleid. Et saaks tegutseda ilma nõukoguta ja juhatuse võib määrata tähtajatult.
