TÖÖÕIGUSE UUDISKIRI OKTOOBER 2016

2016 - 10 - 05
Artikli autor: Karina Paatsi

Suvel alguse saanud muudatusettepanekute tegemine töösuhteid puudutavate normide osas on sama tihe kui saabunud sügisene lehesadu. Riigikogu menetlusse on tänaseks jõudnud nt Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb seoses teenuse osutamisega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste parandamist. Samuti on lugemisel välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muuhulgas avardatakse kolmandate riikide kodanike lühiajalise Eestis töötamise võimalusi ning muudetakse nõudeid Eestis töötavale välismaalasele makstavale töötasule.

Lisaks on kooskõlastusringil mitu eelnõud ning õhus on uusi ideid, mis võivad peatselt ka seadusandjani jõuda. Sotsiaalministeerium on saanud just valmis töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu, mis alates 01.07.2017.a asendab täna kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse. Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse paindlikumaks alaealiste töötingimusi, nähakse ette IT tugiteenuseid osutavate spetsialistide valveaeg ja sellega seotud tasustamise eriregulatsioon ning antakse Tööinspektsioonile õiguslik alus järelevalve käigus kvalifitseerida ettevõtte käsundus- või töövõtuleping ümber töölepinguks.

Veelgi põnevamad ajad tööõiguse vallas on Leedus, kus sarnaselt Eestile on lõpuks läbi viidud oma ajale jalgu jäänud tööõigusalase normistiku reform. Nimelt võttis Leedu Parlament 14.09.2016.a vastu uue töökoodeksi, mis on oluliselt paindlikum võrreldes täna kehtivate, tööandjate huve vähe arvestavate reeglitega. Muuhulgas lihtsustub tööandja poolt töölepingu ülesütlemine, vähenevad tööandja poolt töötajale makstavad hüvitised, laienevad tähtajaliste töölepingute sõlmimise alused ning tekib õigus sõlmida nö 0-tunni töölepinguid, kus tööandja ei ole kohustatud tagama töötajale mingit töömahtu. Uus koodeks jõustub 01.01.2017.a ning koodeksi põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda COBALT kodulehel siin: http://cobalt.legal/en/news/lithuanian-lawmakers-override-the-presidential-veto-of-the-labour-code/1089.

Käesolevas uudiskirjas tutvustame töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu olulisemaid regulatsioone ja toome teieni huvitavamat kohtupraktikat. Sügishooaja tööõiguse uudiskirja panid kokku advokaadibüroo COBALT tööõiguse partner Karina Paatsi, vandeadvokaadid Heili Haabu ja Kadri Michelson ning vandeadvokaadi abi Liina Saaremets.

Kes lisaks lugemisele soovib tööõigusest ka rohkem kuulda, siis COBALT ja oktoober pakuvad selleks kaks võimalust:

12.10.2016.a korraldavad COBALT Advokaadibüroo ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ühiselt tööõigusalase hommikuseminari „Tööõiguse aktuaalteemad ja muudatuste elluviimine organisatsioonis“. Räägime erinevatest töötasusüsteemidest, töölepingu lõpetamise valupunktidest, muudatustest tööandja ettevõttes ning lõpetame seminari paneeldiskussiooniga trendidest töövaidlustes. Hommikuseminari esinejatega saab tutvuda ja registreerimine toimub siin.

14.10.2016.a tutvustab Karina Paatsi konverentsil „Personalihaldus ja Tööõigus 2016“ olulisemaid Riigikohtu lahendeid, mis kohus on teinud 2014-2016. Täpne päevakava koos esinejate ja registreerimisinfoga asub siin: http://www.personalikonverents.com/.

Head lugemist!

Karina Paatsi
Partner, vandeadvokaat

TÖÖVAIDLUSE LAHENDAMISE SEADUS (EELNÕU)

Töövaidluste lahendamise seaduse eelnõu töötati välja eesmärgiga kaasajastada töövaidluste lahendamist Tööinspektsiooni juures tegutsevates töövaidluskomisjonides, määrata kindlaks töövaidluskomisjonides kehtivad protseduurireeglid ning muuta töövaidluste menetlemist tervikuna efektiivsemaks. Loe edasi siit.

KOHTUPRAKTIKA 

Võimalused ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu kokkuleppega tekitatud kahju hüvitamise nõuete maksmapanekuks 

Tööandjate huvi töötajate poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsikeelu kokkuleppe järgimise vastu on aasta aastalt suurenenud. Kuigi töölepingu seadus lubab töösuhte pooltel leppida kokku lepptrahvi maksmises töötaja poolt juhul, kui viimane neid lojaalsuskohustusi rikub, siis sageli neid kokkuleppeid siiski ei sõlmita. Lisaks on töötajal õigus nõuda kokkulepitud leppetrahvi vähendamist võlaõigusseaduses toodud alustel ning kogu leppetrahvi kokkuleppe võib osutuda tühiseks juhul, kui kokkuleppe puhul on tegemist tööandja tüüptingimusega ning sealtoodud trahv on ebamõistlikult suur. Seega võib kahju hüvitamine olla ainus õiguskaitsevahend, mida tööandja saab seoses töötaja poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse või konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumisega rakendada. Kui varasemalt oli vastavate kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõuetega töövaidluskomisjoni või kohtu poole pöördumine pigem haruldane, siis käesolevaks ajaks on praktika muutunud ja vastavaid kohtuvaidlusi tuleb üha rohkem ette. Loe edasi siit.

Riigikohus: ka usalduse kaotuse korral võib töölepingu lõpetamise eeltingimuseks olla töötaja varasem hoiatamine  

Riigikohus tegi tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 otsuse, milles selgitas tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise üldisi eeldusi. Samuti andis Riigikohus suuniseid, kuidas hinnata, kas konkreetses olukorras on tegemist sellise töötajapoolse rikkumisega, mida tuleks käsitleda töötaja lojaalsuskohustuse rikkumisena. Antud Riigikohtu otsusest tuleneb selgesti, et alati ei piisa töölepingu seaduse grammatilisest tõlgendamisest, vaid seaduse mõtet tuleb vaadata laiemalt. Loe edasi siit.