26. oktoobril 2026 jõustusid mahukad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused, mille eesmärk on seadust ajakohastada, parandada õigusselgust, vähendada tööandjate ja Tööinspektsiooni töökoormust ning muuta Tööinspektsiooni järelevalve tõhusamaks. Allpool anname ülevaate tööandjate jaoks olulisematest muudatustest. Lisaks neile tehti TTOS-is ja muudes seotud seaduses ka muid vähemolulisi muudatusi ja täiendusi.

Leevendused väikeettevõtetele

Ühe inimese osaühing jääb TTOS-i nõuetest suures osas välja

Praegu peab ka osaühing, mille ainuosanik on ühtlasi ainus juhatuse liige ja ainus töölepinguga töötaja, täitma kõiki tööohutuse nõudeid, näiteks koostama ohutusjuhendid, hindama riske ja korraldama tervisekontrolli. Edaspidi ei kohaldata TTOS-i sellistele ettevõtetele täies ulatuses. Kehtima jäävad siiski üksikud nõuded ja õigused, nt kohustused ühises töökohas teiste tööandjate töötajatega, õigus tööandja poolt makstavale haigushüvitisele jne. Kui aga juhatuse liikmega pole sõlmitud töölepingut, siis TTOS talle ei kohaldu ning ta täidab üksnes ettevõtte juhtimise funktsiooni.

Riskianalüüsi ei pea enam andmekogusse esitama 

Praegu peab iga tööandja, kellel on vähemalt üks töötaja, koostama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või esitama selle Tööinspektsioonile. Muudatuse järel ei ole alla kümne töötajaga ettevõttel see kohustuslik.

Töötervishoiu olukorra analüüs ei ole mikroettevõtetele kohustuslik

Seni pidid kõik tööandjad korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi vähemalt kord kolme aasta jooksul. Edaspidi ei pea seda tegema tööandja, kelle ettevõttes töötab alla kümne töötaja.

Muud olulisemad muudatused

Esmaabiandja määramise erandid

Esmaabiandjat ei pea määrama, kui töötajad töötavad üksinda (nt kodukontoris), kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad on leppinud kokku ühises esmaabikorralduses (nt kaubanduskeskuses) või kui tööandja on tervishoiuteenuse osutaja.

Ohutusjuhendid

Kohustus koostada tehtava töö ohutusjuhend kaob ära. Alles jääb ainult kohustus koostada töövahendi ohutusjuhend.

Joobe kontrollimine 

Seni pidi tööandja joobes töötaja töölt kõrvaldama, kuid tal puudus õiguslik alus joovet mõõta. Edaspidi on tööandjal põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida töötaja joovet ja töödelda selle andmeid. Tööandjal on õigus kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist siiski ainult juhul, kui tööandjal on selleks põhjendatud kahtlus. Seega pelgalt oletus põhjendatud kahtluseks ei kvalifitseeru. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või ta viibib sellega seotud töökeskkonnas, ei ole põhjendatud kahtlust vaja. Tööandja peab kehtestama joobe kontrollimise korra kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tutvustama seda töötajatele.

Korras tuleb kirjeldada vähemalt:

  1. joobe kontrollimise protseduuri kirjeldus;
  2. mis loetakse positiivseks leiuks ja milline on selle tagajärg töötajale;
  3. töötaja kaitse meetmed;
  4. joobe kontrollimisest keeldumise tagajärg töötajale;
  5. mõõtmistulemuse dokumenteerimise ja säilitamise kord;
  6. mõõtmistulemuse vaidlustamise kord.
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb

Seni tuli tervisekontroll korraldada nelja kuu jooksul pärast töötaja tööle asumist, edaspidi kuue kuu jooksul.

Töökeskkonnaspetsialist

Igas ettevõttes peab endiselt olema töökeskkonnaspetsialist, kuid tööandja otsustab ise, kuidas ta valitakse või volitatakse. Rolli võib täita tööandja ise, pädev töötaja või ettevõtteväline teenusepakkuja. Tööinspektsiooni ei pea enam töökeskkonnaspetsialisti nimetamisest teavitama.

Töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu

Töökeskkonnavoliniku valimised tuleb korraldada siis, kui seda soovib vähemalt 10% ettevõtte, struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse tööandja algatusel või kui seda soovib vähemalt 10% töötajatest. Nõukogu kohustuslik liikmete arv kaob, kuid tööandja ja töötajate esindajaid peab selles olema võrdselt. Volinikuga seotud andmeid ei pea enam andmekogusse esitama.

Tööõnnetuste uurimine

Tööinspektsiooni võib edaspidi tööõnnetust uurida ka siis, kui samal ajal käib kriminaalmenetlus. Nii saab tööõnnetuses kannatanu haigushüvitise mõistliku aja jooksul ega pea ootama kriminaalmenetluse lõppu. Tööinspektsioonile jääb kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millal uurimine korralda. Paraku tähendab kahe uurimise läbi viimine tööandjale kohustust leida ressurssi kahe paralleelse menetluse jaoks.

Arvestades TTOS muutmisega leevendatud nõudeid, soovitame tööandjatel oma senine praktika üle vaadata ja soovi korral lihtsustada oma töökorraldust. Kui ettevõttes võib joobe kontrollimine olla vajalik, tuleks sisse vastav kord või täiendada olemasolevaid sisereegleid, järgides TTOS-is sätestatud nõudeid.