Uuendused äriõiguses võivad tekitada tehingute maailmas probleeme

2023 - 05 - 16
Artikli autor: Jesse Kivisaari, Karina-Anette Kiristaja

Artikkel avaldati 13. mail Äripäevas

Jõustuv äriregistri seadus toob ühelt poolt kaasa suurema läbipaistvuse osaühingu osadega tehingute tegemisel, samas aga murrab ka tehingutöös seni kasutusel olnud praktikaid ning nõuab tehinguprotsesside üle vaatamist, kirjutavad Jesse Kivisaari ja Karina-Anette Kiristaja advokaadibüroost Cobalt.

Kui siiani on osaühingu osanike nimekirja pidamine olnud juhatuse kohustus, siis äriseadustiku ja uue äriregistri seaduse teise muudatuste etapiga nähakse alates 1. septembrist 2023 ette, et osanike nimekirja hakkab pidama äriregister. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on e-äriregistris olevatel osanike andmetel informatiivne tähendus.

Paljudes ühingutes osanike nimekirja praktikas eraldi ei peetagi. Arvestades ka, et juhatuse poolt peetava osanike nimekirja õiguslik tähendus kolmandate isikute jaoks ei ole kehtivas seadusandluses selgelt välja toodud, võib öelda, et siiani pole olnud võimalik olla tehingute tegemisel osanike nimekirjale tuginedes lõpuni kindel, et osa omand kuulub võõrandajale.

Tehingud saavad hea usu kaitse

Kuivõrd kehtiv seadus ei näe selliste osaühingu osade, mis ei ole kantud Eesti väärtpaberite registrisse (EVK), võõrandamistehingutele ette selget hea usu kaitset, on seni olnud võimalik, et sama osaga tehtud varasemates tehingutes on esinenud puudusi ning pärast tehingu lõpule viimist ilmub välja isik, kes väidab end olevat osa tegelik omanik.
Asjaolu, et osanike nimekirja pidamise võtab üle äriregister, tähendab seda, et osanike nimekiri saab äriregistris kande staatuse ning omandaja võib olla kindel, et kui ta kantakse osanikuna äriregistrisse, saab ta ka osa omanikuks. Praktikas tähendab see seda, et kui osa omandaja ei olnud ega pidanudki olema teadlik sellest, et osanike nimekiri äriregistris on vale, siis saab ta osa omanikuks isegi juhul, kui võõrandaja ei olnud õigustatud osa omandit üle andma.
Muudatuse tulemusena tekib äriregistrisse usaldusväärne nimekiri osanikest ning neile kuuluvatest osadest, millele saavad kolmandad isikud tugineda. Seeläbi suureneb õiguskindlus osadega tehingute tegemisel, sest heauskne omandaja saab kaitstud vajakajäämiste eest, mis võisid osa võõrandamise ahelas varasemalt olla ja sealt järjest iga tehinguga edasi kanduda.

Tuleb rõhutada, et nimetatud muudatus on aktuaalne vaid neile osaühingutele, mille osad ei ole registreeritud EVK-s või kes ei ole põhikirjaga loobunud osa võõrandamise käsutustehingu notariaalselt tõestatud vorminõudest. EVK-s registreeritud osasid muudatus ei puuduta, sest osanike nimekirja jääb pidama EVK ning registripidaja poolt peetavale osanike nimekirjale tuginedes loetakse juba täna register tema suhtes õigeks.
Seeläbi laheneb ka paradoksaalne olukord, kus seadus ei lubanud juhatuse poolt peetava osanike nimekirja alusel osa heauskselt omandada, kuid lubas sellesama osanike nimekirja alusel osad EVK-sse kanda ning seeläbi osa võõrandamistehingule hea usu kaitse saada. Nendes ühingutes, mis on loobunud osa võõrandamise käsutustehingu vorminõudest, jääb osanike nimekirja pidamise eest jätkuvalt vastutama ühingu juhatus.

Omand läheb üle siis, kui …

Muudatuse tulemusena muutub ka see, millal osaühingu osa omanikku vahetab. Kui senini oli pooltel endil võimalik määrata, millal osa omand üle läheb – näiteks ostuhinna tasumisel –, siis nüüd läheb omand üle hetkel, kui registripidaja teeb muudatuse osanike nimekirjas ehk tekib viivitus tehingu lõpuleviimisest omandi saamiseni, mis on omane kinnisasja omandi üleminekule kinnistustraamatus. Nii kaua, kuni omandajat ei ole äriregistrisse osanikuna kantud, ei saa ta teostada ka ühtegi osast tulenevalt õigust.

Tehingumaailmas võib see kaasa tuua probleeme. Arvestades, et seadus annab äriregistrile kande tegemiseks aega viis tööpäeva ning sellest tulenevalt võib registripidaja osanike nimekirjas muudatused sisse kanda nii avalduse esitamisega samal päeval kui viienda tööpäeva lõpus, tõusetub esiteks küsimus sellest, millal sellise mittekontrollitava omandi ülemineku korral peaks toimuma ostuhinna tasumine või ühingus kontrolli omava osaniku muutuse korral ümberkorraldused juhtorganite koosseisus.

Tagamaks, et ei tekiks olukorda, kus ostja tasub ostuhinna, aga osa omand liigub üle alles sellele järgneva nädala etteteadmata kuupäeval, on ühe lahendusena võimalik, et tõusutrendis hakkab liikuma notari deposiitkonto teenuse kasutamine. See tähendab, et ostja kannab ostuhinna deposiitkontole ning notarile antakse juhised, et raha vabastatakse alles siis, kui ostja on osanikuna registrisse kantud.

Määramatu omandi ülemineku aeg tähendab ka seda, et suureneb osa mitmekordse müügi risk. Kui ostuhind tasutakse ära, kuid müüja jääb veel kuni viieks tööpäevaks osa omanikuks, saab ta osa teisele ostjale müüa. Põhiseadusest tulenev omandipõhiõigus lubab teatavasti igaühel enda omandit vabalt käsutada.

Põhimõtteliselt on see notariaalsete osa võõrandamistehingute puhul juba praegu võimalik – keegi ei keela osa esmalt kell 10 ühe notari juures võõrandada ning kell 11 tehingut teise notari juures korrata. Ent kuigi topeltmüük tehniliselt takistatud ei ole, võib see sellegipoolest teatud juhtudel kokku anda kelmuse koosseisu, kui tehinguga kaasneb teise poole kahjustamise tahe.

Nii nagu kinnistusraamatus on omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks ette nähtud eelmärke instituut, on septembrist võimalik ka äriregistris osanike nimekirja kanda keelumärge (muu hulgas topeltmüügi riski maandamiseks). Märge keelab osa käsutamise täielikult või osaliselt ja takistab seeläbi kannete tegemise osanike nimekirja. Samuti luuakse võimalus registrisse kanda vastuväide osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks. Iseenesest on juba täna võimalik osanike andmete juurde keelumärkeid kanda, kuid kuivõrd äriregistris olevatel osanike andmetel ei ole veel kande tähendust, on ka märgete tähendus ebaselge.

Kui aga osanike nimekiri keelde või täpsustusi ei sisalda, siis juhul, kui müüja võõrandaks sama osa kehtivalt teisele ostjale ning registripidaja kannaks teise ostja enne osanike nimekirja, siis ei oleks esimesel ostjal õigust nõuda enda osanike nimekirja kandmist, vaid muude kokkulepete puudumisel üksnes tekkinud kahju hüvitamist.

Kindel kuupäev ei aita

Otsest leevendust ei too ka 1. märtsist 2024 jõustuv lahendus, mis võimaldab mõjuval põhjusel taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval. Iseenesest oleks võimalik etteruttavalt taotleda osanike nimekirja muutmise tegemist tehingu lõpuleviimise kuupäevaga, ning juhul, kui tehing peaks katki jääma, taotleda vastava kandemääruse tühistamist, millega kuupäev kindlaks määratakse.

Samas tuleb arvestada, et kindlal kuupäeval kande tegemise taotlus tuleb sisse anda vähemalt viis tööpäeva enne kindlaksmääratud kuupäeva. Samas sätestab jõustuv seadus, et taotletavat kannet saab tühistada vähemalt viis tööpäeva enne kande jõustumist. Praktikas tähendaks see seda, et hiljemalt viis tööpäeva enne tehingu lõpuleviimist peaks olema selge, kas tehing toimub või ei. Välistada ei saa aga olukorda, kus viimaste päevade jooksul ilmnevad asjaolud, mis tingivad selle, et tehingut ei toimu. Kui sellises olukorras on aga osanike nimekirja muutev kindla kuupäevaga kanne sisse antud, teeb registripidaja osanike nimekirjas muudatuse – isegi siis, kui tehingut tegelikult ei toimunud.

Seega toob jõustuv äriregistri seadus ühelt poolt kaasa suurema läbipaistvuse ja käibekindluse osaühingu osadega tehingute tegemisel. Samas aga murravad muudatused tehingutöös seni kasutusel olnud praktikaid ning nõuavad tehinguprotsesside üle vaatamist, tagamaks kindlustunde nii ostjale kui müüjale.