Siim Vahtrus: uus EL määrus – revolutsioon pakendite tootmises, disainis ja kasutamises

Artikkel ilmus 7. veebruar 2025 Äripäeva Kestlikkusuudised portaalis

Jaanuaris avalikustati EL Teatajas uus Euroopa Liidu pakendite ja pakendijäätmete määrus. Õigusakt asendab seni kehtiva EL pakendite ja pakendijäätmete direktiivi. Samas ei ole tegemist tehniliste muudatustega, vaid uus määrus seab hulga uusi nõudeid, mida peavad teiste seas asuma täitma tootmisettevõtted (kes oma toodangut pakendavad) ning toitlustusettevõtted. Muudatused on põhimõttelised – kui varem oli regulatsiooni fookus pakendijäätmete liigiti kogumisel ja suuremal taaskasutusel, siis uus regulatsioon paneb vähemalt sama palju rõhku pakendite disainile ja omadustele.  

Kuigi paljud nõuded jõustuvad alles 2030. aastast, on reeglite suure mõju tõttu mõistlik asuda nendeks valmistuma juba praegu. Järgnevas artiklis annab advokaadibüroo COBALT kestlikkuse ja keskkonnaõiguse valdkonna juht Siim Vahtrus ülevaate peamistest ees olevatest muudatustest pakendite tootmisel, disainil ja kasutamisel. Pakendijäätmete teema väärib seejuures eraldi artiklit. 

 1. Kestlikkusnõuded pakenditele 

Võrreldes varasemaga sisaldab uus määrus põhjalikke nõudeid, millele pakendid peavad vastama, et neid võiks (koos sisalduvate toodetega) edaspidi üldse EL turule lasta. Nõudeid on kohustatud täitma pakendite ja pakendatud toodete valmistajad ning kolmandatest riikidest importijad, kes pakendi esimest korda EL-s kättesaadavaks teevad. Valmistajaks loetakse määruse kohaselt ka need isikud, kes lasevad pakendi või pakendatud toote disainida või valmistada oma nime või kaubamärgi all. Nii näiteks peavad pakenditele kehtivaid nõudeid täitma jaekaubandusketid nn omamärgitoodete puhul, mille valmistab ja pakendab hoopis keegi kolmas ettevõtja. 

 Olulisimateks kestlikkusnõueteks on: 

• Kõik pakendid peavad 2030. aastaks olema disainitud selliselt, et need on ringlussevõetavad. Täpsemad kriteeriumid kehtestatakse lähitulevikus eraldi rakendusmäärusega; 

• Plastpakendite tootmisel peab alates 2030. aastast kasutama määruses ettenähtud määras ringlusse võetud plasti (nt ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel 35%). 

Tegemist on nõuetega, mis aitavad vähendada pakendite keskkonnajalajälge, ent nõuavad samas paljudelt tootjatelt, sh toiduainetööstuse sektoris, oma seniste pakendite disaini põhjalikku muutmist ning investeeringuid uutesse pakendamisliinidesse. Näiteks muutub keeruliseks, kui mitte võimatuks, toidu pakendamisel seni laialdaselt kasutatud mitmekihiliste plastpakendite kasutamine, kuna erinevat tüüpi plastikust kihtide eraldamine on äärmiselt keeruline. Samuti võivad ringlussevõttu takistada seni kasutatud liimid ja värvid.  

2. Nõuded pakendite disainile 

Lisaks eeltoodud kestlikkusnõuetele peavad valmistajad ja importijad arvestama uute disaininõuetega: 

• Alates 2030. aastast tuleb pakendite mass ja maht viia miinimumini, mis vajalik pakendi funktsiooni tagamiseks; 

• Alates 2028. aastast peavad pakenditel olema märgised selle koostise kohta, mis hõlbustaks pakendijäätmete sortimist (tootja võib lisada ka QR-koodi) 

Ettevõtjad, kes täidavad pakendeid, peavad tähelepanu pöörama ka tühjale ruumile pakendites. Rühma-, veo- ja e-kaubanduse pakendite puhul ei tohi alates 2030. aastast tühja ruumi suhtarv vastavas pakendis olla suurem kui 50%. Müügipakendite (mille sees pakutakse tarbijale üksikuid tooteid) puhul tuleb juba 2028. aastast järgida nõuet, et tühi ruum peab olema viidud funktsionaalsuse seisukohalt miinimumini. 

Selleks, et pakendite vastavust eelkirjeldatud kestlikkuse- ja disaininõutele tagada ja kontrollida, peavad pakendite või pakendatud toodete valmistajad enne pakendite turule laskmist viima läbi enesekontrollil põhineva vastavushindamise ning selle põhjal koostama vastavusdeklaratsiooni. Samuti peavad nad pakendile lisama märked, mis võimaldavad pakendi ja selle valmistaja tuvastada. Samu nõudeid peavad täitma ka kolmandatest riikidest pärinevad valmistajad, kelle puhul peab nõuete täitmist kontrollima kauba EL-i importija. 

3. Pakendite kasutamise nõuded 

Määrus keelab teatud tüüpi ja kasutusotstarvetega pakendite kasutamise 2030. aastast. Näiteks keelatakse restoranides, kohvikutes ja hotellides ühekordsete plasttopside, -taldrikute, -kottide ja -karpide kasutamine. Samuti keelatakse ühekordsete plastikpakendite kasutamine värskete puu- ja juurviljade pakendamiseks, kui pakendatud kauba kogus on väiksem kui 1,5 kg (liikmesriigid saavad sellest reeglist küll hügieeni- ja transpordikaalutlustel erandeid taotleda). 

Teatud tüüpi pakendite (nt kaubaalused, plastkastid, vaadid, joogipudelid jms) osas nõuab määrus nende korduskasutamise hõlbustamist, 2030. aastaks on pandud paika konkreetsed sihtmäärad. Sihtmäärade saavutamiseks peavad vastavad pakendid olema hõlmatud korduskasutussüsteemi (mille üheks näiteks on meil juba edukalt toimiv pandipakendisüsteem). 

Tarbijatel toidu ja joogi kaasaostmist võimaldavad ettevõtjad peavad alates 2027. a veebruarist võimaldama klientidel jookide ning valmistoitude jaoks kasutada oma anumaid. Alates 2028. a veebruarist peavad sellised ettevõtjad võimaldama klientidel kasutada korduskasutuspakendeid, mille heaks näiteks on Eestis kasutusel olevad Ringo pakendid. 

4. Järelevalve ja sanktsioonid 

Uus määrus tugevdab võrreldes varasema direktiiviga turujärelevalvet avaliku võimu poolt. Järelevalveasutused peavad juhul, kui nad kahtlustavad, et pakendid võivad kujutada endast riski keskkonnale või inimeste tervisele, viima läbi pakendi nõuetele vastavuse hindamise. Nõuetele mittevastavuse korral on neil õigus nõuda vastutavalt ettevõtjalt parandusmeetmete kasutusele võtmist; kui probleem ületab riigipiire, teatatakse sellest ka Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Kui parandusmeetmeid ettenähtud tähtajaks ei rakendata, võivad järelevalve asutused keelata pakendi (koos sellesse pakendatud kaubaga) liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tegemise, nõuda selle turult kõrvaldamist või pakendite tagasi nõudmist. Kui hindamise tulemuste või meetmete osas tekib eriarvamusi liikmesriikide vahel, otsustab Komisjon, kas rakendatud meede oli põhjendatud või mitte.  

Eelkirjeldatud meetmeid võivad järelevalveasutused rakendada ka nõuetele vastavate, ent sellest hoolimata keskkonnale või inimese tervisele riski põhjustavate pakendite osas. Sellisel juhul kontrollib ka Euroopa Komisjon liikmesriigi poolt võetud meetmete õigustatust. Järelevalveasutused võivad keelata pakendite turul kättesaadavaks tegemise või nõuda nende turult kõrvaldamist või tagasinõudmist ka teatud vormiliste nõuete mittetäitmisel, nt kui ei ole koostatud nõuetele vastavat vastavusdeklaratsiooni või pakendilt ei ole võimalik leida valmistaja või importija kontaktandmeid. 

2027. a veebruariks peavad liikmesriigid kehtestama määruse rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Viimased peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Üheks võimaluseks on kasutada Eestis konkurentsiõiguse valdkonnas palju kirgi tekitanud haldustrahve, mis sõltuvad ettevõtja käibest. Alternatiiviks on kasutada lähenemist, kus karistus määratakse kohtute poolt ja on haldustrahvidega mõju poolest samaväärsed. Eestis võimaldab karistusseadustik alates 2023. a novembrist ka väärtegude puhul ette näha käibepõhiseid rahatrahve. Samuti võidakse eriseaduses määrata kindlaks, et trahvi üle otsustab kohus, mitte kohtuväline menetleja. Igal juhul on oodata, et nõuete rikkujaid võivad oodata ees märkimisväärsed trahvisummad.

Kokkuvõtteks 

Pakendivaldkonda ning selles tegutsevaid ettevõtjaid (sh pakendatud kauba tootjaid, kolmandatest riikidest importijaid) ootavad lähiaastatel ees murrangulised muutused. Uute nõuete täitmine võib eeldada nii pakendite disaini muutmist, investeeringuid pakendamisliinidesse kui ka paberimajanduse – näiteks vastavusdeklaratsioonide – korrektset lahendamist. Parim viis ebameeldivate üllatuste (müügikeelud, tagasinõudmised, trahvid) vältimiseks on alustada ettevalmistustega võimalikult vara: vaadata üle senised pakendilahendused, tutvuda uute nõuetega ning teha vajalikud ümberkorraldused nii pakendite disainis, tootmisprotsessides kui nendega seotud dokumentatsioonis.