Vähemusosaluse kaitsest M&A advokaadi vaatest

2022 - 01 - 21
Artikli autor: Jesse Kivisaari, Getter Villmann-Nõgene

Eesti õiguses kehtib osanike/aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõte, mille kohaselt tuleb äriühingus osalust omavaid isikuid kohelda võrdsetel asjaoludel võrdselt. Väikeosaluse puhul tuleb niisiis arvestada, et juba põhimõttelisel tasandil, on vähemusosaluse omaniku seadusega ette nähtud õigused enamusosaluse omanikest piiratumad.

Lisaks üldisemat laadi printsiipidele näeb Eestis kehtiv regulatsioon ette mõningaid konkreetsemaid võimalusi vähemuse huvide kaitseks. Seda näiteks erikontrolli või audiitori asendamise nõudmise, teabeõiguse, erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise või üldkoosoleku päevakorda puudutavate nõuete ja nõukogu liikme tagasiastumise nõudmise kaudu. Siiski on teatud vähemuseosaluse omanike huve puudutavaid võimalusi, millest seaduse kohustuslik regulatsioon vaikib.

Seetõttu oleks juba investeeringu algfaasis hea mõelda muudele võimalustele vähemusosaluse omaniku huvide kaitse tagamiseks. Kuigi mitmed vähemusosalusega seotud juriidilised riskid realiseeruvad alles äriühingu omanikeringist lahkumise soovi tekkimisel või juba päriselt lahkumise toimudes, võib vähemusosaluse omandajale suuremat kindlust pakkuda võimalus leppida kokku täiendavas regulatsioonis osanike/aktsionäride lepinguga ja äriühingu põhikirjas.

Osanike/aktsionäride lepingu ja põhikirja regulatsioon võib vastavalt konkreetsest olukorrast tulenevale vajadusele reguleerida muu hulgas järgnevaid teemasid:

  • Ostueesõigus ja eelisostuõigus: äriseadustiku regulatsioon näeb ette osaühingute puhul seadusjärgse ostueesõiguse olemasolevatele osanikele (right of pre-emption) juhtudel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule ja annab lisaks võimaluse sätestada põhikirjas sarnase ostueesõiguse ka aktsiaseltsi puhul. Põhikirja ja osanike/aktsionäride lepinguga on lisaks võimalik sätestada osaluse võõrandamisele muid täiendavaid tingimusi, näiteks olemasolevate osanike/aktsionäride või äriühingu juhatuse nõusoleku saamise tingimuse enne võõrandamise toimumist, ehk eelisostuõiguse (Right of First Refusal). Nii on võimalik tagada, et äriühingu omanikering ei muutu selliselt, et muudatus võiks avaldada negatiivset mõju vähemusosaluse omaniku või ühingu huvidele.
  • Kaasamüügiõigus (tag along) ja kaasamüügikohustus (drag along): Samuti on võimalik osanike/aktsionäride lepinguga ja põhikirjaga täiendavalt reguleerida, kuidas toimitakse juhtudel, kui keegi olemasolevatest äriühingu omanikest (praktikas on selleks tihtipeale enamusosalust omav isik) otsustab oma osaluse võõrandada ja olemasoleva vähemusosaniku või -aktsionäri jäämine äriühingusse ei ole enam vähemuse või (uue) enamusosaniku või -aktsionäri huvides.
  • Eelismärkimisõigus ja otsustusõigus: äriühingu elukaare jooksul on tavapärane, et kasvamiseks vajatakse täiendavat kapitali. Kapitali kaasamine väljastpoolt omanikeringi viiakse sageli läbi emiteerides uutele investoritele väärtpabereid. Arvestades vähemusomanike puhul tavapärast piiratud otsustusõigust, võib täiendav kapitali kaasamine viia olukorrani, kus uute väärtpaberite emiteerimine lahjendab olemasoleva vähemuse osalust äriühingus (dilution). Seetõttu võib olla mõistlik reguleerida väärtpaberite emiteerimisel olemasolevate osanike või aktsionäride eelismärkimisõiguse kasutamise täiendavad tingimused ning tagada ka vähemusele otsustusõigus äriühingu kapitali kaasamist puudutavates küsimustes.
  • Äriühingust väljumise plaan ja hinnastamine: samuti on võimalik osanike/aktsionäride lepinguga ja põhikirjaga kokku leppida täpsemad äriühingust väljumise reeglid ning panna paika lahkuva osaniku/aktsionäri osaluse kompenseerimise mehhanism (ehk osaluse eest saadav tasu).

Ülaltoodud regulatiivsed tööriistad on abiks äriühingute omanikeringi suhete reguleerimisel ja need on kasutavad vastavalt konkreetsete isikute vajadustele ja soovidele. Täiendav põhikirja regulatsioon ja omanike vahelised kokkulepped ei ole kindlasti kõikidel juhtudel hädavajalikud ja tihtipeale pole vähemusosaluse omandajal võimalust osanike või aktsionäride vaheliste suhete reguleerimises kaasa rääkida. Siiski, juhtudel kui vähemust omandaval investoril on kaasa rääkimiseks võimalus, võib täiendavas regulatsioonis kokku leppimine tagada teatud olukordades parema usalduse ja kindluse kogu ühingu omanikeringi jaoks.

Vaata lisaks varasemalt Äripäevas ilmunud Getter Villmann’i ja Jesse Kivisaari arvamusartiklit Eestis kehtiva vähemusaktsionäride kaitse regulatsiooni kohta.

Küsimuste korral ja M&A nõustamise meeskonnaga saab tutvuda lähemalt siin.