Artikkel ilmus 22. september 2025 Äripäevas
Riigihanked võivad pakkuda ettevõttele suurepäraseid võimalusi, kuid iga eksimus võib tähendada konkurentsist välja jäämist. Allpool on kümme kõige tavalisemat viga ja soovitused, kuidas neid vältida.
- Hangete infoväljast väljajäämine
Riigihangetel osalemiseks tuleb esmalt teada, kus hankeinfot avaldatakse. Paljud ettevõtted jäävad hangetest kõrvale lihtsalt seetõttu, et nad ei jälgi süsteemselt hangete infot.
Lisaks riigihangete registrile (riigihanked.riik.ee) tasub jälgida ka tasulisi platvorme nagu Mercell ning suuremate hankijate kodulehti. Rahvusvaheliste hangete puhul on olulised TED (Euroopa Liidu hankeportaal), samuti e-CERTIS, mis aitab mõista erinevate riikide hankedokumentide nõudeid.
- Ebapiisav tutvumine hanke alusdokumentidega
Ebapiisav tutvumine hanke alusdokumentidega võib tähendada konkurentsist väljajäämist. Hanke alusdokumentides on kirjas kõik olulised tingimused, sealhulgas kvalifitseerimisnõuded, tehniline kirjeldus, hindamiskriteeriumid ja hankelepingu tingimused. Levinud vead on näiteks nõutud dokumentide esitamata jätmine või vorminõuete eiramine. Samuti tuleb veenduda, et esitatud tõendid (nt tunnistused, referentsid) oleksid kehtivad ja vastaksid nõutud tingimustele. Pakkumuse esitamisel ei tohi lähtuda põhimõttest „äkki sobib“ – tingimuslik pakkumine ei ole lubatud. Samuti tasub meeles pidada, et dokumentide üleküllus, eriti kui need ei ole hankija poolt nõutud, võib osutuda pigem kahjulikuks kui kasulikuks.
- Küsimuste esitamise jätmine viimasele hetkele
Kui hanke alusdokumendid on segased, esita küsimused õigel ajal – seda tuleb teha sõltuvalt hanke liigist hiljemalt 2 tööpäeva kuni 6 kalendripäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega.
Hankija on omakord kohustatud selgitustaotlusele vastama 3 tööpäeva jooksul. Viimase hetke küsimused võivad jääda vastuseta ja suurendada vigade riski. Suuline suhtlus ei asenda ametlikku dokumentatsiooni.
Kui hankija on teabevahetuse käigus andnud selgitusi, mis muudavad mõne tingimuse tähendust või ulatust, tuleb veenduda, et need muudatused kajastuvad ka ametlikult muudetud alusdokumentides. Teabevahetuse kaudu antud selgitused ei muuda automaatselt hankedokumentide sisu.
- Pakkumuse koostamisega viivitamine ja alusdokumentide vaidlustamata jätmine
Pakkumuse koostamine viimasel hetkel suurendab vigade riski – sageli jäävad dokumendid puudu, failid on valesti vormistatud või esineb lohakusvigu. Pakkujal lasub hoolsuskohustus järgida hanke tingimusi ja esitada nõutud, kehtivad dokumendid. Näiteks võib juhtuda, et vajalik kinnitus jääb esitamata, esitatakse vale dokument või ebapiisava kehtivusajaga dokument, mis võib kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamise.
Kui riigihanke alusdokumentides toodud tingimus on õigusvastane või ebaproportsionaalselt piirav, tuleb kaaluda tingimuse vaidlustamist. Jättes tingimuse vaidlustamata, ei saa tingimust hilisemas vaidluses – nt siis, kui vastavale tingimusele tuginedes on pakkuja jäetud kvalifitseerimata – üldjuhul enam vaidluse alla seada. Hanke alusdokumentide vaidlustamisel tuleb arvestada selleks ettenähtud tähtaegadega (üldjuhul 5 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega).
- Teadmatus, kuidas esitada ühispakkumust või pakkumust, kus tuginetakse teise ettevõtte näitajatele
Riigihangetes on lubatud nii ühispakkumused kui ka teise ettevõtte ressurssidele tuginemine, kuid sellega kaasnevad konkreetsed nõuded.
Ühispakkumuse korral tuleb mh silmas pidada, et ühispakkujad peavad määrama volitatud esindaja, ühispakkujad võivad tugineda teiste ühispakkujate pädevusele, ühispakkujatel lasub lepingu täitmisel solidaarne vastutus, pakkumuse koosseisus tuleb esitada hankepassid, volikiri ja vajadusel täpsustada, millist osa keegi täidab. Samuti on oluline, et ühispakkumuses tehtud töid ei saa hiljem automaatselt referentsina kasutada, kui pakkuja ise töid ei teostanud.
Tuginemisel teise ettevõtte näitajatele tuleb tähele panna, et lubatud on tugineda teise ettevõtte majanduslikule, tehnilisele või kutsealasele pädevusele, kuid kutsetöö, hariduse ja kvalifikatsiooni puhul on tuginemine lubatud vaid juhul, kui see ettevõte täidab vastava osa (töö) ise. Majanduslikule näitajale tuginemisel võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda ka seda, et pakkuja ja teine ettevõtja vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt. Teise ettevõtte näitajale tuginemisel kontrollib hankija ka selle puhul kõrvaldamise aluste puudumist ning asjakohases osas vastavust kvalifitseerimistingimustele.
- Vead hankijale selgituste andmisel
Selgituste andmise eesmärk on võimaldada hankijal hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Selgituste kaudu ei tohi pakkumust muuta – näiteks ei tohi lisada tooteid, muuta hinda ega esitada uusi dokumente, mis muudaksid algselt mittevastava pakkumuse vastavaks. Selgitused peavad tuginema enne pakkumuse tähtaega koostatud dokumentidele ja olema objektiivselt kontrollitavad. Kui pakkuja ei esita selgitusi tähtajaks või need ei võimalda pakkumuse vastavust üheselt hinnata, võib hankija pakkumuse tagasi lükata.
- Ebapiisav selgitus põhjendamatult madala maksumuse kahtluse korral
Hankijal on kohustus kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust, kuid see kohustus rakendub alles siis, kui tal tekib põhjendatud kahtlus, et pakkumuse hind võib olla põhjendamatult madal. Näiteks kui pakkumus erineb oluliselt teistest või hind ei kata lepingu täitmisega seotud kulusid.
Kahtluse tekkimisel peab hankija esitama pakkujale selgitusnõude, millele pakkuja peab vastama konkreetselt ja sisuliselt. Selgitused peavad olema seotud pakkumuse sisuga ning võimaldama hankijal hinnata, kas pakutud hind on realistlik ja lepingu nõuetekohane täitmine selle eest võimalik. Üldsõnalised kinnitused ei ole piisavad – vajalikud on detailsed ja tõendatavad põhjendused, näiteks kulude struktuur, tehnilised lahendused või erandlikud tingimused, mis võimaldavad madalamat hinda.
Kui selgitused puuduvad või on ebapiisavad, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse tõttu.
- Hankija otsuste vaidlustamise õige hetke „maha magamine“
Tuleb arvestada, et vaidlustamise tähtajad on lühikesed ja otsuse vaidlustamata jätmisel ei saa otsuse õigusvastasusele hiljem enam tugineda. Vaidlustus tuleb esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO).
Üldine vaidlustamistähtaeg on 10 päeva õiguste rikkumisest teadasaamisel, kuid teatud juhtudel on tähtaeg erinev (sh võib olla oluliselt lühem).
Oluline on meeles pidada, et pärast hankelepingu sõlmimist ei ole võimalik enam hankija otsuseid vaidlustada.
- Eksiarvamus, et lepingu sõlmimata jätmisega ei kaasne tagajärgi
Kui edukas pakkuja keeldub lepingut sõlmimast, võib see kaasa tuua tagatise kaotuse või isegi kahju hüvitamise kohustuse.
Pakkumus on siduv – sellega kaasneb vastutus. Hankijal on õigus nõuda kahju hüvitamist, mis hõlmab nii hinnavahet kui ka kulusid, mis tulenevad pakkumuste uuest hindamisest.
- Teadmatus hankelepingu muutmise piirangutest
Kuigi sõlmitud hankelepingule kohaldatakse asjaomase lepinguliigi kohta õigusaktides sätestatut, on hankelepingu muutmine lubatud üksnes seaduses sätestatud alustel ja tingimustel. Näiteks võib lepingut muuta väikese muudatuse, ettenägematu asjaolu või täiendava tellimuse alusel. Samas ei tohi muudatused muuta lepingu üldist olemust ega anda pakkujale eeliseid, mida algne hange ei võimaldanud.
