Valitsusele esitatud jäätmereform suurendaks omavalitsuste õiguseid ja kohustusi jäätmevaldkonnas

2025 - 04 - 22
Artikli autor: Siim Vahtrus

Kliimaministeerium esitas 4. märtsil valitsusele jäätmereformi eelnõu. Muudatustega jäätmeseadusesse ja teistesse aktidesse suurendataks kohalike omavalitsuste rolli ning seatakse eesmärgiks jäätmete liigiti kogumise hoogustamine.

Kohalike omavalitsuste roll jäätmekorralduses laieneks märgatavalt, eriti jäätmete sorteerimise edendamisel. Oluline on ka tasusüsteemi muutmine: jäätmehooldustasu (mis katab nii veo kui käitluse) oleks edaspidi võimalik kehtestada kaheosalisena. Üheks osaks oleks nn püsitasu, mis peaks katma KOVide kulutusi jäätmehoolduse korraldamisel. Teiseks osaks oleks teenustasu, mis võib olla nii mahupõhine (st sõltuda kasutatavate konteinerite suurusest) kui kaalupõhine; viimane peaks soodustama jäätmete sorteerimist. Samuti kohustataks edaspidi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo raames koguma lisaks segaolmejäätmetele veel vähemalt biojäätmeid ning olmes tekkivaid pakendijäätmeid.

Eelnõu muudab ka jäätmete kogumise ja käitlemise hankekorda. Edaspidi eraldataks jäätmevedu ja jäätmete käitlus eraldi hangetesse. See tähendab, et jäätmevedaja ei saaks enam ise otsustada, kuhu jäätmed toimetatakse, vaid peab need viima kohaliku omavalitsuse poolt eraldi hankega valitud käitluskohta. Eelnõu koostajate hinnangul võiks see elavdada konkurentsi, eriti jäätmevedajate hulgas.

Üheks suurimaks muudatuseks oleks tavajäätmete, välja arvatud puidujäätmete, põletamise maksustamine, kui see toimub energiakasutuse eesmärgil. Ettevõtted, kes selliseid jäätmeid põletavad, peaksid edaspidi kord kvartalis deklareerima ja maksma energiakasutuse tasu – sarnaselt juba kehtivale jäätmete ladestamistasule, mida makstakse prügilate käitajate poolt. Samasugused tasud kehtivad ka imporditud jäätmetele, et vältida turumoonutusi ja tagada võrdne konkurents.

Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid müügipakendeid, peaksid eelnõu kohaselt liituma taaskasutusorganisatsiooniga ning rahastama seeläbi pakendijäätmete kogumist ja käitlemist. Seni kehtivate reeglite järgi võiks pakendiettevõtja vastavaid kohustusi täita ka individuaalselt. Eelnõu koostajate hinnangul on see aga ühekordsete müügipakendite puhul, mis moodustavad suurema osa kodumajapidamiste pakendijäätmetest, praktiliselt väga keeruline ning seetõttu on asjakohasem nõuda liitumist tootjavastutusorganisatsiooniga.