Intervjuu ilmus 1. oktoober 2025 TULI kodulehel

TULI palus meie intellektuaalomandi ja infotehnoloogia valdkonna kaasjuhil Liina Jentsil, kes kuulub ka Turundajate Liidu juhatusse, selgitada, mida silmas pidada, kui on tarvis reklaamis kellegi teise loodud muusikapala kasutada.

Kuidas aru saada, et muusika on autoriõigustega kaitstud?

Muusika on autoriõigusega kaitstud automaatselt alates hetkest, kui see on loodud. Kaitse saamiseks peab teos olema originaalne ehk autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal (AutÕS § 4 lg 6).

Autor ei pea seda kuskil registreerima – kaitse tekib automaatselt kui see on väljendatud mingis objektiivses vormis ja selle kaudu tajutav. Autoriõigus kehtib üldjuhul kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma, seega enamik muusikat, mida igapäevaselt kuulame, on veel autoriõiguse kaitse all. Oluline on aga meeles pidada, et isegi kui vanem lugu ise on juba kasutamiseks “vaba”, võib konkreetne uuem salvestus või esitlus siiski olla kaitstud.

Autoriõiguse oluline aluspõhimõte on see, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses konkreetselt ette nähtud vaba kasutamise erandid. Üldjuhul muusikateose kasutamine reklaamis või ka lihtsalt sotsiaalmeedia postituses ei mahu mitte ühegi vaba kasutamise erandi alla ja eeldab õiguste omaja eelnevat nõusolekut.

Muusika puhul peab arvestama ka seda, et õiguste omajaid võib olla palju – sõnade ja viisi autor, esitaja(d) ning plaadifirma (kes omab salvestuse õigusi), ja kuigi sageli esindab kõiki plaadifirma, tuleb alati täpselt kontrollida, kelle käest luba on vaja.

Oleme oma praktikas näinud, et üritatakse trikitada ja kasutatakse ainult mingeid väikseid osasid teosest või üritatakse seda moonutada. Võin kinnitada, et ka see ei ole korrektne ja kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et ka väikese äratuntava osa teosest kasutamine on rikkumine. Teose moonutamisega lisatakse enda rikkumiste nimekirja lihtsalt veel üks rikkuv tegevus, mille eest õiguste omaja võib kahju nõuda.

Kas igasugune brändi sotsiaalmeedia klipp on reklaam?

Reklaamiseaduses on reklaam defineeritud väga laialt ja üldjuhul kvalifitseerub brändi sotsiaalmeedia klipp reklaamiks. Samas autoriõiguse seisukohalt ei ole see oluline, kas tegemist on reklaamiga või mitte, ka sotsiaalmeedia postituses muusika kasutamine taustaks eeldab õiguste omaja nõusolekut.

Autoril on veebis (sh sotsiaalmeedias) kättesaadavaks tegemise osas eraldi varaline õigus – õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele.

AutÕS § 13 lg 1 p 9¹ sätestab, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele).

Milline olukord on suunamudijatega? Oletame, et suunamudija X laeb üles video, kus ta teeb oma tavalisi asju, vahepeal meigib end toodetega, mille promomise eest ta saab tasu, taustaks mängib tuntud hitt. Kas süüdi on suunamudija või bränd, kelle toodet reklaamitakse? 

Olen täiesti nõus, et suunamudijate puhul võib olukord olla kohati keeruline.

Minu esimene küsimus oleks, kas muusika valiku tegi suunamudija ise või palus bränd kasutada just seda konkreetset lugu. Kui suunamudija lisas muusika postitusele ise omaalgatuslikult, siis vastutab ta ka autoriõiguse küsimuste eest. Kui vastava nõude esitas bränd, siis õiguste omaja ees vastutavad nad tegelikult mõlemad.

Sotsiaalmeedias on muusika lisamine täiesti seaduslik, kui seda teha platvormi enda vastava funktsiooni kaudu. Instagramis on olemas Music Library, kus õiguste omajad on andnud loa oma lugude kasutamiseks – aga see luba kehtib vaid isiklike, mitteäriliste postituste puhul. Kui aga tegemist on reklaami või koostööpostitusega, siis on olemas Meta Sound Collection, kus õiguste omajad on lubanud muusikat ja heliefekte kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Seega on oluline, et postitaja ise veenduks, mis eesmärgil postitus tehakse – kas isiklikul või ärilisel – ja et kasutatav muusika vastaks just selleks puhuks ettenähtud litsentsi tingimustele.

Miks on mõistlik autoriõiguslikud küsimused lahendada ja õiguste omanikega ühendust võtta?

Ma arvan, et igal autoril peab olema õigus otsustada kas ja millise brändiga ta soovib koostööd teha ja seotud olla. Minu hinnangul on täiesti loomulik ja elementaarne teise inimese loomingut austada, aga lisaks aitab õiguste omajatega asjade varakult selgeks rääkimine ennetada tarbetuid vaidlusi, kulukaid advokaaditasusid ja ka mainekahju. Kui rikkumine on toime pandud, siis võib olla väga keeruline läbi rääkida mõistlikke tingimusi edasiseks kasutamiseks. Seega tasub sellest pigem alustada.

Mis võib juhtuda, kui sa seda ei tee? Mis ohud valitsevad?

Õiguste omaja võib keelata nii oma muusikateose kasutamise ja sellest tulenevalt võib juhtuda, et kogu reklaam tuleb ümber teha. Samuti võib ta nõuda senise kasutamise eest litsentsitasu ja välistatud ei ole ka teenitud tulu väljanõudmine (selle kohta on praktikast ka näiteid). Samuti ei saa välistada mittevaralist kahju, kui õiguste omajal õnnestub see ära põhistada. Lisaks jäävad siis ka kõik sissenõudmisega seotud kulud rikkuja kanda ning kui makseid kohe ei tehta, siis ka viivised.

Üks huvitav ja märgiline vaidlus selles vallas oli Ivar Must vs. Orkla („Põltsamaa, ehtne ja hea”)