Artikkel ilmus 4. novembril 2025 Äripäeva Ehitusuudistes

Kuigi allianssmudel toob taristuehitusse uusi võimalusi ja uue koostöökultuuri, ei ole riigihangete seadus ja ehituslepingute tavapõhimõtted veel selle loogikale kohandatud, tõdes advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Tavo Tiits Taristuehituse konverentsil.

Eestis on alliansshanked jõudnud esmakordselt praktilisse faasi – Rail Baltica põhitrassi ja Sindi-Lodja silla projekteerimise ning ehitushange viidi läbi allianss mudeli alusel. Tänaseks on mõlemas hankes sõlmitud ka hankelepingud. „Allianss eeldab paindlikkust ja eesmärgipõhist juhtimist, kuid meie õigusruum käsitleb ehituslepinguid endiselt töövõtuna,“ ütles Tiits. Tema sõnul seisavad hankijad ja töövõtjad nüüd silmitsi olukorraga, kus uus koostöömudel tuleb rakendada vana seaduse raamides.

Koostöö asemel vastasseisust välja

Tiits selgitas, et allianss on koostööl põhinev hankemudel, kus tellija, projekteerija ja töövõtja tegutsevad juba projekti arendusfaasist alates ühtse meeskonnana, jagades riske ja kasu. „Tavaline töövõtt on vastandlik – üks tellib, teine täidab ja kolmas kontrollib. Alliansis töötavad kõik ühe lepingu alusel ehitusprojekti elluviimise nimel,“ sõnas Tiits.

Rail Balticu praktika: esimene samm uue mudeli poole

COBALT osales Rail Balticu põhitrassi alliansshanke õigusnõustamisel ja vaidlustusmenetluses. „Kui edukad pakkujad kevadel välja kuulutati, järgnes kohe vaidlus. Õnneks lõppes see kiiresti ja täna on lepingud allkirjastatud,“ rääkis Tiits. Vaidlus puudutas koostöövõimekuse ja projektijuhtimise eest hindepunktide andmist hankija poolt etteantud hindamiskriteeriumi alusel. „VAKO leidis, et hankija põhjendas oma otsuseid ja hindepunktide andmist korrektselt – see näitab, et ka subjektiivseid hindamiskriteeriume saab õiguspäraselt rakendada,“ ütles ta.

Tiitsi sõnul on Rail Balticu projektis kasutusel „big room“ tööviis, kus kogu alliansi projektimeeskond töötab iganädalaselt koos ühe laua taga. „Sellist töökorraldust pole Eesti ehituskultuuris  ,“ märkis ta.

Konverentsil esitatud küsimused-vastused

Ettekande järel esitasid kuulajad rea praktilisi küsimusi, mis puudutasid alliansi õiguslikke ja lepingulisi eripärasid.

Kas alliansslepingu sees saab teha riigihanget (osa)tööde teostamiseks?

Tiits selgitas, et uut riigihanget samadele töödele ei saa teha. Alliansslepingu täitmisel on edukaks tunnistatud pakkujal siiski võimalik kaasata alltöövõtjaid erinevate tööde teostamiseks, eeldusel et hankija pole keelanud selliste tööde edasi delegeerimist.

„Alltöövõtulepingud peavad vastama riigihangete seadusele ka siis, kui need sõlmitakse alliansi raames,“ rõhutas ta.

Kui alliansis selgub, et näiteks keskkonnavaldkonna nõudmised on ebareaalsed või põhjustavad väga suurt kulu, siis kas alliansi raames on võimalik nendest nõuetest mööda minna ka siis, kui alliansi partnerina on tellija, kuid ei ole riigiametit kes nõuded esitas?

„Ei või,“ vastas Tiits otse. „Allianss ei saa muuta avalik-õiguslikke nõudeid. Kui need on liiga karmid, tuleb tellijal koos alliansipartneritega taotleda muudatusi vastavalt menetlusele – näiteks Keskkonnaametilt. Mööda minna ei tohi.“

Rail Baltica on sõlminud 5 ettevõttega allianss lepingu. Kas allianssi lepingust võib taganeda ka üks partneritest?

Jah, allianss leping näeb nii tellijale kui ka töövõtjatele ette suhteliselt avarad võimalused lepingust taganemiseks. Näiteks saab tellija lepingust ilma mõjuva põhjuseta taganeda, s.t taganeda saab ka siis, kui töövõtjad pole oma kohustusi rikkunud. Ka töövõtjatel on üldjuhul õigus lepingust taganeda ilma mõjuva põhjuseta.

Millisest summast riigihankeseaduse mõistes arvestatakse 15% lisatööde piirväärtust olukorras, kus lepingu sõlmimise hetkel ei ole veel projekti eesmärkmaksumust kokku lepitud?

Siin tuleb ilmselt samamoodi lähtuda hankelepingu eeldatavast ehk algsest maksumusest. Seda sõltumata sellest, et projekti täpsem sihthind selgub alles lepingu täitmise käigus arendusfaasis. „Kui sihthind hiljem suureneb, ei tähenda see, et 15% piir nihkuks kaasa. Seadus pole veel allianssi loogikaga päriselt kohandatud,“ märkis ta.

Tooge näide, miks peaks lepingut muutma, kui leping põhineb eesmärkidel. Eelarve ei ole lepinguga seotud, sest sihthind sünnib alles peale lepingu täitmist.

Tiits selgitas, et lepingut muudetakse juhul, kui projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on vaja teha täiendavaid tegevusi või muudatusi, mida algselt ei olnud ette nähtud.

„Eesmärgi muutmine ei pruugi olla lepingu muutmine, aga kui see mõjutab lepingu sisulisi tingimusi, lepingu hinda, maksetingimusi või tööde tähtaegu, kvalifitseerub see juba muudatusena,“ sõnas ta.

Kuidas jaguneb vastutus (sh tasumiskohustus) Alliansi partnerite vahel kui alltöövõtuleping sõlmitakse ühe Allianssi ettevõttega? Ja kas allianssi tellija on samuti vastutav kui peaks tekkima lepingu partnerite vahel probleemseid nõudeid jne?

„Vastutus on ühine – see on alliansi tuum,“ ütles Tiits. Ka allianss leping ise on ühine, mis tähendab, et allianssi kuuluvate tellijate ja töövõtjate vahel eraldi alltöövõtulepinguid ei sõlmita. Osapoolte ühise vastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tellija samuti probleemide lahendamise eest. Lepingupoole vastutus (sh kahju kandmise kohustus) võib alliansslepingu loogika järgi tekkida ka siis, kui see lepingupool ise pole oma kohustusi rikkunud.

Kui alltöövõtu sõlmib üks allianssi kuuluv partner, siis probleemide korral võib vastutus lõpuks kanduda kogu alliansile, sh tellijale, kes on samuti allianss lepingu osapool.

Mis jäi õhku?

Kuigi enamik küsimusi sai vastuse, jäi konverentsil kõlama üks peamine mõte: Eesti õigusruum vajab allianss-hangete jaoks täpsustamist.

Ebaselgust tekitas ka küsimus, millisest summast tuleb arvutada 15% muudatuse piir, kui lepingus pole fikseeritud hinda. Ka küsimus, kuidas käsitleda ühe partneri võimalikku lahkumist, vajab tulevikus täiendavat regulatsiooni ja praktikat.

„Allianss on koostööpõhine, aga meie seadusandlus on eelkõige kirjutatud klassikalise töövõtulepingu jaoks,“ võttis Tiits teema kokku. „Eestis on see mudel alles kujunemas – õpime seda koos.“

Tiitsi sõnul toob allianss taristuehitusse usalduspõhise koostöö, mida avalik sektor on kaua otsinud.

Rail Balticu kogemus näitab, et mudel võib toimida ka suurtes riiklikes projektides, kui osapooled on valmis läbipaistvuseks ja ühiseks vastutuseks. „See on suur samm edasi – mitte ainult lepingute, vaid kogu mõtteviisi muutus,“ ütles Tiits.

Millele mudel toetub?

  • Ühine eesmärk ja sihthind – eelarve kujuneb koostöös, mitte etteantud hinnapakkumisena.
  • Ühine risk ja kasu – kõik osapooled jagavad nii ületatud kulusid kui ka säästu.
  • Avatud raamatupidamine – kulud ja muud finantsandmed on kõigile osapooltele nähtavad.
  • Ühine juhtimine – ühine projektiorganisatsioon, otsuseid tehakse konsensuslikult.
  • Ühine leping – üks leping, ühine vastutus. „Kui tavaliselt otsustab tellija, kuidas töö käib, siis alliansis peab ta ise olema valmis meeskonnas tegutsema,“ rõhutas Tiits. „See nõuab kultuurimuutust – eelkõige usaldust.“