Riigikogu asub arutama keskkonnalube puudutavaid muudatusi

Vabariigi Valitsus saatis märtsi viimasel päeval Riigikokku eelnõu, mille eesmärk on muuta keskkonnakaitselubadega seotud haldusprotsessid tõhusamaks ja kiiremaks; samas annaks eelnõu Keskkonnaametile ka uusi volitusi. Muudatuste jõustumine on kavandatud 2025. aasta 1. septembrile. Väiksemaid muudatusi on palju, alljärgnevalt on välja toodud vaid olulisimad.

Muudatused keskkonnaseadustiku üldosas võimaldaksid Keskkonnaametil paindlikumalt muuta loatingimusi Euroopa Liidu või siseriiklike õigusaktide muutumise ning seire või uuringute tulemuste alusel. Võrreldes senisega ei peaks Keskkonnaamet sellistel juhtudel enam kaaluma, kas loa muutmise vajadus kaalub üles usalduse loa kehtima jäämise vastu. Lubade muutmise hõlbustamiseks sätestataks seaduses ka loa omaja kohustus vajadusel ametile andmeid esitada; see on ennekõike vajalik, kui loa muutmise algatab Keskkonnaamet.

Samuti kaotataks mitmeid registreerimis- ja loataotluse nõudeid, sealhulgas kohustus hankida õhusaasteluba enne tegevuskohaks oleva hoone ehitusluba ja veeloa taotlemise kohustus teatud tegevuste puhul, nagu voolu- ja seisuveekogu põhja süvendamine või karpide ja vetikate kasvatamine meres koguses alla 100 tonni aastas.

Oluline samm on korraldatud jäätmeveoteenuse osutamiseks eraldi registreerimise nõude kaotamine. Edaspidi piisaks sellest, et ettevõttel on registreering jäätmete veoks kutse- ja majandustegevuses. Lisaks kiirendataks maapõue kaevandamis- ja uuringuloa menetlust, kaotades loa eelnõu kliimaministriga kooskõlastamise kohustuse.

Tööstusheite seaduse muudatustega kaotataks kompleksloa kohustus vineeri tootmisel. Samas antaks Keskkonnaametile õigus määrata seaduse rikkujatele senisest kõrgemat sunniraha –  maksimaalne summa tõstetaks 100 000 euroni (seni 32 000 eurot) ning sätestataks eraldi väärteokoosseisuna olukorra, kus käitaja jätab Keskkonnaameti teavitamata oma tegevuse kavandatavatest muudatustest (maksimaalne trahvimäär juriidilisele isikule oleks 200 000 eurot).