Eelnõuga soovitakse muuta lihtsamaks päikeseparkide ja taastuvenergia arendamist

Kliimaministeerium on ette valmistanud uue eelnõu, millega viidaks Eesti seadused kooskõlla EL-i taastuvenergia direktiivi uuendustega (direktiiv (EL) 2023/2413). Ettevõtjaid mõjutavad muudatused, mis seotud nt päikeseenergia tootmisvõimsuste paigaldamise hõlbustamise ning uute taastuvenergia arenduspiirkondade määramisega.

Päikeseenergiaseadmete paigaldus muutuks eelnõu kohaselt lihtsamaks. Näiteks alla 100 kW paneelide puhul piisaks edaspidi vaid ehitusteatisest – kui KOV ei reageeri kümne päeva jooksul, võib ehitamisega alustada. Samuti välistatakse mitmetel juhtudel keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimine, sh olemasolevate hoonete ja rajatiste peale päikesepaneelide paigaldamisel ja juhul kui tegemist on olemasoleva päikesepargi ajakohastamisega, mille käigus ei suurene kasutatav maa-ala.

Suuremad muudatused ootavad ees ka tuuleenergia sektorit. Eestisse on kavandamisel nn eelisarendusalad – spetsiaalselt valitud piirkonnad, kuhu taastuvenergiajaamu saab rajada lühema ja selgema loamenetlusega. Eelisalad määratakse ainult maismaatuule arendamise jaoks, kuid soositud on ka hübriidlahendused. Oluline on, et kogu arendusprojekt – koos kõikide lubade (ennekõike ehitus- ja kasutusluba) ja vajadusel KMH-ga – peab eelisarendusalal saama vajalikud nõusolekud ja load ühe aastaga, ehk menetlused peavad olema kiired ja tõhusad. Samuti seab eelnõu tähtajad taastuvenergia projektide menetlemisele ka väljaspool eelisarendusalasid – maismaal peaks selleks olema 2 aastat, merel 3 aastat. Samas ei seaks eelnõu tähtaega planeeringumenetlustele, kus täna kõige enam aega kulub.

Lisaks seatakse uued eesmärgid tööstuses taastuvvesiniku kasutamise osas: aastaks 2030 peab 42% ning aastaks 2035 juba 60% vesinikust olema toodetud mitte-bioloogilistest taastuvatest allikatest.