Kadri Michelson ja Dina Tanaga: Balti riikides on tõusutrendis eetikat puudutavad töövaidlused

Artikkel ilmus 27. veebruar 2025 Äripäeva Personaliuudised portaalis

Töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on läbi aastate olnud keskseks töövaidluse esemeks,  seda kõigis kolmes Balti riigis, selgub advokaadibüroo COBALT poolt avaldatud Balti riikide vaidluste turuülevaatest. 

Ka Eestis on enamike töövaidluste ajendiks olnud töölepingute lõpetamine tööandja poolt ning 2024. aasta keeruline majanduslik olukord tõi kaasa selliste juhtumite sagenemise.  Seda ilmestab ka tööinspektsioonile laekunud päringute arvu tõus töölepingu lõpetamise ning kavandatud ja tegelike koondamiste küsimustes. „Klassikaliste“ töösuhete lõpetamiste aluste kõrval (nt töölepingu rikkumine) on esile kerkinud ka töötajate ebaefektiivsus ja töövõime vähenemine, mis näitab, et töötajatelt oodatakse praeguses pingelises majandusolukorras suuremat tõhusust ja proaktiivsust.  

Suurenes ka ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist puudutavate vaidluste arv.  Ühest küljest on töötajad enda vaimse heaolu osas üha enam teadlikumaks muutunud ja teema on ühiskonnas tõusetunud, teisalt võib see olla tingitud ka sellest, et pingelises majandusolukorras ollakse altimad tõlgendama töökeskkonnas tagasiside andmist kriitika, ebaõigluse ja kiusamisena.  

Viimatise Riigikohtu lahendi valguses on suurenenud ka tööandja ärisaladuse rikkumisega seotud vaidluste arv, milles väljendub tööandjate suurenenud kindlustunne ärisaladuse kaitsmise ja seda rikkunud töötaja vastutusele võtmise võimaluste osas.  

Sarnaselt Eestiga jääb ka Lätis töösuhete lõpetamise põhjendatus päevakajaliseks teemaks ja töövaidluste tekkepõhjuseks. Nii on näiteks Läti kohtud viimase aasta jooksul üksikasjalikult hinnanud tööandja õigust töölepingu ülesütlemiseks spetsiifilistel alustel, näiteks väljaspool töökohta ja tööaega aset leidnud asjaolude või käitumise tõttu. Samuti on Läti kohtud täpsustanud eetika ja moraali määratlust kui töösuhte eraldisesivat lõpetamise alust. Olulise kohtuotsusega kehtestati Lätis ka oluline ametiühingutega peetavate läbirääkimiste põhimõte, mille kohaselt tuleb vähemalt 6 kuud ametiühingu liikmeks oleva töötajaga töölepingu lõpetamiseks saada ametiühingu nõusolek.  

Keeruline majanduslik olukord ja kiiresti muutuv töökeskkond ei ole puutumata jätnud ka Leedu töövaidluste maastikku, kus viimasel aastal on töövaidluste arv hüppeliselt kasvanud. Enamus vaidlusi puudutavad töötasu nõudeid, kuid kasvanud on majanduslikel põhjustel töösuhte lõpetamiste arv, mis ei ole sageli seotud töötajate töötulemuste või väärkäitumisega. See kajastub ka vastavate töövaidluste arvu tõusus. Selline trend peegeldab ettevõtetele langevat majanduslikku survet, mis toobki kaasa töösuhete lõpetamise vajaduse läbi koondamise või muul alusel. Üha enam on tähelepanu pööratud ka psühholoogilise vägivalla ja ahistamise juhtumitele töökohal. Samuti on fookuses ebaseadusliku töötamise ennetamine ning hiljutiste seadusandlike muudatustega on kehtestatud kõrgemad karistused tööandjatele, kes võtavad inimesi mitteametlikult tööle.  

Trendide pinnalt on selge, et kõigi kolme Balti riigi puhul on põhilised töövaidlused läbi aegade olnud seotud töölepingute lõpetamiste õiguspärasusega ja läinud aastal on majanduslik olukord raputanud töösuhteid omajagu. Selle kõrval on aga vaieldamatult tõusutrendis nö eetikat puudutavad vaidlused, eeskätt võrdset kohtlemist, ahistamist ja diskrimineerimist puudutavad küsimused. Selliste teemade tõusetumine ja vaidluste arvu suurenemine näitab, et oleme liikunud ka töösuhetes järgmisesse etappi, kus pööratakse nendele teemadele varasemast enam tähelepanu. Tööandjana tasuks selle valguses enda töökeskkond kriitiliselt üle hinnata ja teha vajalikud muudatused, et mitte lõpetada emotsionaalsete ja töökeskkonda lõhkuvate vaidlustega kohtus.