Viimaste aastate päikeseparkide arendusbuumi järel on taastuvenergia sektor jõudnud uude etappi. Kui varem keskenduti tootmisvõimsuse kasvatamisele, siis nüüd on fookus nihkunud suure volatiilsusega taastuvenergia tootmise juhtimisele ja suunamisele erinevate salvestuslahenduste abil.
Aku energiasalvestussüsteemid on järgmine samm Eesti energiataristu arendamises
Vajadus juhitava energiavõimsuse järele on kasvanud eelkõige seoses Eesti lahkumisega Venemaa elektrivõrgust ning liitumisega Mandri-Euroopa sünkroonvõrguga. See kasvatab survet meie energiataristule ja tähendab, et peame üha enam ise tagama elektrivõrgu stabiilsuse ja püsiva sageduse.
Üheks kõige paljulubavamaks ja kergemini rakendatavaks lühiajaliseks lahenduseks on akupõhised energiasalvestussüsteemid (BESS). Olemuslikult on tegu suurte akudega, mida laaditakse siis, kui elekter on odav, ning mis annavad elektrit võrku, kui nõudlus on suur ja hinnad tõusevad. Seega võimaldavad BESS-süsteemid vähendada hinnatõuse tarbimise tipptundidel.
Just seetõttu on arendajate huvi BESS-projektide vastu kiiresti kasvanud – mitmed salvestuspargid on juba töös või arendamisel. Hiljutised projektid on näidanud, et rahastust on võimalik saada ka turutingimustel nii pankadelt kui ka teistelt finantsasutustelt. BESS projektid ei tugine seega ainult riiklikule dotatsioonile ega ole mitte ainult teoreetiliselt kasulikud ja tulusad, vaid on erasektori vaatest krediidivõimelised.
Sarnast arengut on märgata kogu Euroopas – 2025. aastal lisandus 27,1 GWh uut salvestusvõimsust [1]. Ka Eestis on tehtud märkimisväärseid samme: hiljuti avati üks Mandri-Euroopa suurimaid akuenergiasalvestusparke (loe pikemalt).
BESS-projektide rahastamine
COBALT on osalenud mitmes BESS-i rahastamisprojektis. Oleme aidanud kokku viia finantseerijate ja arendajate huvid ning toetanud nii rahastus- ja tagatispaketi väljatöötamist kui ka erinevate finantseeringu saamise kindlustamiseks vajalike ettevalmistavate sammude läbiviimist.
BESS-projektide rahastamine sarnaneb osalt mis tahes muu projekti rahastamisega – vajalik on põhjalik eeltöö ning arendajal peab olema selge arusaam nii projekti kuludest kui ka tulevasest kasumlikkusest. Samas tuleb arvestada, et BESS-lahenduste eripära tõttu kaasnevad nende arendamise ja rahastamisega ka mitmed spetsiifilised nüansid, millega tuleb varakult arvestada.
Tulumudel
Akupargid teenivad oma põhiosa tulust hinnavahelt ehk energia arbitraažist – elektrit ostetakse madala hinnaga perioodidel ja müüakse tagasi võrku siis, kui hinnad on kõrged. Selleks, et tagada paindlikkus otsustamisel, millal ja millises mahus elektrit müüa (tuginedes turutingimustele, salvestusvõimsuse kättesaadavusele või taastuvenergia tootmisprofiilidele), on soovitatav sõlmida paindlikuid elektrienergia ostu-müügilepinguid (FPPA-d).
See trend on Euroopas aina enam populaarsust kogumas: 2025. aastal oli FPPA-de alusel lepingutega hõlmatud ligi 12 GW / 24 GWh BESS-i võimsust, mis on kolmekordne kasv võrreldes 2024. aastaga [2]. Arvestades BESS-i rolli sageduse hoidmisel, on võimalik teenida lisatulu ülekandesüsteemihaldurite (TSO-d nt Elering Eestis) sõlmitavate FCR-i (sageduse hoidmise reserv), aFRR-i (automaatne sageduse taastamise reserv) ja mFRR-i (manuaalne aktiveeritav sageduse taastamise reserv) lepingute kaudu.
Täiendavat väärtust loob BESS-i integreerimine olemasolevate päikeseparkidega, mis pakub suuremat paindlikkust ja tulude stabiilsust. Rahastajad suhtuvad soodsamalt mitmekesisemasse tuluportfelli, mistõttu kõigi kolme tululiigi kombinatsioon annab tõenäoliselt parimaid tulemusi.
Tehnoloogia
Kuna BESS on tehnoloogiamahukas valdkond ja tulud sõltuvad otseselt BESS-seadmete toimimisest, on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu seadmete tootja usaldusväärsusele ja ostulepingu tingimustele. Rahastajate jaoks on olulised tootja hea taust ja tugevad garantiitingimused.
Lisaks tuleks tähelepanu pöörata küberjulgeolekule ja andmekaitsega seotud aspektidele, kuna suured BESS-jaamad on otse ühendatud põhivõrguga ja võivad olla potentsiaalsed küberrünnakute sihtmärgid.
Praeguste BESS-seadmete kasutusiga on umbes kümme aastat, mis on märkimisväärselt lühem kui traditsioonilistel tuule- või päikeseparkidel. Seetõttu peab rahastuse saamiseks olema olemas selge plaan nii seadmete keskmise eluea jooksul tehtavateks remonditöödeks kui ka kasutusea lõpus toimuvaks väljavahetamiseks. Lühem eluiga mõjutab otseselt ka finantseerimise perioodi.
Ehitus
BESS-pargid nõuavad märkimisväärset planeerimist ja ehitustegevust, kuid on üldjuhul mahult väiksemad ja ei vaja nii suurt maa-ala kui võrreldavad päikese- või tuulepargid. Sellest hoolimata on projekti edukaks elluviimiseks vaja sobivaid tingimusi, millest kõige olulisem on piisava võimsusega elektrivõrguga liitumise võimalus.
Varajane koostöö võrguoperaatoriga võrguühenduse osas on ülioluline, kuna laenuandjad ei ole valmis projekti rahastama ilma selgete kokkulepeteta võrguühenduse tagamiseks. Nagu kõigi ehitusprojektide puhul, tuleb varakult tegeleda ka planeeringute ja keskkonnalubade, maa rendi- ja kasutusvalduse lepingute ning ehituslepingutega.
Riskijuhtimine
Lisaks arendus- ja ehitusfaasi kokkulepetele ootavad laenuandjad tavaliselt vähemalt kokkulepet pikaajaliste käitamis- ja halduslepingute põhitingimustes, mis sisaldavad tulemuslikkuse tagatisi (sh akude kättesaadavuse ja edasi-tagasi efektiivsuse miinimumtasemed). Käitamis- ja hoolduslepingu tulemusnäitajatesse tuleks lisada amortisatsiooniga korrigeeritud tulemuslikkuse võrdlusalused.
Arvestades BESS-seadmete eripära, pööratakse suurt tähelepanu ka kindlustuslepingutele ja -tingimustele, kuna vajalik on spetsiaalne BESS-varade ja tulekahju riski kindlustuskaitse. Tavapärased energiavarade kindlustuspoliisid ei ole sageli piisavad BESS-iga seotud riskide katmiseks, arvestades BESS-seadmete tulekahjude keerukust ja võimalikke tagajärgi. Tulekahju kustutussüsteemid ja soojusjuhtimine on kindlustuse seisukohalt võtmetähtsusega. Üha enam eeldatakse, et igasse BESS-konteinerisse on paigaldatud jahutus-, tulekaitse- ja seiresüsteemid.
Eesti on kiiresti kujunemas üheks oluliseks BESS-turu suunanäitajaks Põhja- ja Baltimaade piirkonnas. Meie energeetika- ja keskkonnaminister on kinnitanud, et akuparke on veelgi juurde vaja ning arendamisel olevate projektide arv peegeldab seda poliitilist suunda. Erakapitali abil edukalt ellu viidud projektide positiivne kogemus aitab tõenäoliselt kaasa valdkonna edasisele arengule ning suurendab finantseerijate usaldust kogu sektori vastu.
COBALTi meeskonnal on laialdased teadmised ja kogemused BESS-i rahastamisprojektide juhtimisel, pakkudes võimet katta nii finantseerimisega seotud nüansse kui ka anda terviklikku õigusnõustamist seoses BESS-i ostu-, käitamis- ja hooldus- ning võrguühenduslepingute, planeerimise ja arendamise ning energiataristu ja regulatiivsete aspektidega.
Lähemalt meie energia, infrastruktuuri ja üldhuviteenuste valdkonna kohta.
Foto: Baltic Storage Platform
