Alates 13. veebruarist 2026. a võimaldab töölepingu seadus leppida töötajal ja tööandjal kokku tööajas tööajavahemikuna. Paindliku tööaja kokkulepe on praktiline abinõu juhtudeks, kus töömaht ja seetõttu ka tööjõuvajadus regulaarselt kõiguvad. Uue regulatsiooni näol on tegemist edasiarendusega varasemalt kehtinud muutuvtunni kokkulepete katseprojektist jaekaubanduses. Nüüd on võimalik kokkuleppeid sõlmida kõigis tegevusvaldkondades.

Mis on paindliku tööaja kokkulepe?

Paindliku tööaja kokkulepe on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja tööaeg jaguneb kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks. See võimaldab pooltele tööaja kokkuleppimisel paindlikkust – tööandjal on kohustus tagada töötajale üksnes kokkulepitud töötunnid, kuid töötajal on võimalik teha lisaks kokkulepitud töötundidele soovi korral tööandja pakutavaid lisatunde. Sellised lisatunnid ei ole käsitletavad ületundidena.

Kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Pooled võivad näiteks kokku leppida, et töötaja töötab osalise tööajaga 30 tundi nädalas (kokkulepitud töötunnid) ning võib teha lisatunde 10 tundi nädalas, ilma et need oleksid käsitletavad ületunnitööna. Samuti võivad pooled kokku leppida, et töötaja töötab 10–40 tundi nädalas. Sellisel juhul kohustub tööandja tagama töötajale tööd 10 tunni ulatuses ning võib pakkuda tööd 30 lisatunni ulatuses. Lisatunde töötajale tagama ei pea. Samuti on töötajal õigus lisatundide tegemisest keelduda.

Kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide, on tegemist ületundidega ja need tuleb vastavalt hüvitada.

Millise töötajaga saab paindliku tööaja kokkuleppe sõlmida?

Paindliku tööaja kokkuleppe saab sõlmida töötajaga, kelle:

  • tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär ja
  • kokkulepitud töötunnid on vähemalt 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Kuidas tuleb kokkulepe fikseerida?

Paindliku tööaja kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis ning peab sisaldama järgmisi tingimusi:

  • kokkulepitud töötundide arv;
  • lisatundide arv;
  • minimaalne lisatundidest etteteatamise aeg;
  • töötaja õigus lisatundide tegemisest keelduda. Lisatundidega nõustumist kinnitab töötaja eelnevalt iga kord kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Mida tasub veel arvesse võtta?

Tööandjal on oluline veel teada, et kui töötaja on töötanud viimase kuue kuu jooksul enamuse ajast rohkem kui kokkulepitud töötunnid, on töötajal õigus nõuda kokkulepitud töötundide suurendamist. Kui uues kokkulepitud töötundide määras kokkuleppele ei jõuta, on kokkulepitud tööajaks tööandjale taotluse esitamise seisuga töötaja viimase kuue kuu keskmine töötundide arv seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.