Haiguslehe väljastamise ja haigushüvitise maksmise eelduseks on, et töötaja ei ole haiguse tõttu ajutiselt võimeline oma töökohal töötama ning tal jääb seetõttu saamata töine tulu.
Töötajal on võimalik teatud tingimustel siiski töötada ka haiguslehe ajal. Haiguslehe ajal töötamine võimaldab töötajal pikema haiguse korral vältida tööst täielikult eemalejäämist. Nimetatu soodustab omakorda sujuvamat naasmist tavapärasele tööle pärast tervenemist.
Mida kujutab endast haiguslehe ajal töötamise kokkulepe?
Töötaja ja tööandja võivad kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt töötaja terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel. Töötaja terviseseisundile vastav töö võib tähendada nii osalise ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi või töökeskkonda kui ka kergemaid tööülesandeid. Selle, millised on konkreetsel juhul sobivad töötingimused, määrab töötaja raviarst. Tingimused fikseeritakse ja esitatakse tööandjale haiguslehel. Töötajal ja tööandjal tuleb leppida kokku tööle asumise kuupäevas, töötasus ja vajadusel tööülesannetes. Mõlemad pooled võivad nimetatud kokkuleppe igal ajal üles öelda.
Millistel tingimustel võib haiguslehe ajal töötada?
Haiguslehe ajal töötamise kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik iga haiguslehe puhul. Kokkuleppe sõlmimine on võimalik pärast 30. haiguslehel viibitud päeva – varasemalt oli selline võimalus siis, kui töötaja oli olnud haiguslehel rohkem kui 60 kalendripäeva ning ajutine töövõimetus pidi eelduslikult kestma veel 30 kalendripäeva. Seega on muutunud regulatsioon oluliselt paindlikumaks ning võimaldab haiguslehe alusel töötamist juba varem ja väiksemate piirangutega. Küll aga ei ole töötamine jätkuvalt lubatud lühema töövõimetuse puhul.
Kokkuleppe saab sõlmida kuni töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui haigushüvitise maksmise lõpptähtajani – hüvitist makstakse reeglina mitte rohkem 182 järjestikust kalendripäeva.
Tööandja ja töötaja on kohustatud rangelt järgima haiguslehele märgitud terviseseisundile vastavaid töötingimusi. Tööandja ei tohi nõuda töötajalt sellise töö tegemist, mis ületab arsti poolt määratud piiranguid. Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale tema terviseseisundile vastavaid töötingimusi, ei tohi töötaja haiguslehe alusel töötada.
Samuti näeb seadus ette nõude töötajale makstavale töötasule – tööandja ei või haiguslehe alusel töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% töötasust, mis kehtis enne haiguslehele jäämist.
Tervisekassa maksab teatud ulatuses hüvitist
Lisaks tööandja poolt makstavale töötasule saab töötaja haiguslehe alusel töötamise esimesest päevast haigushüvitist Tervisekassalt. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasuga on võrdne haiguslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. See tähendab, et Tervisekassa hüvitab maksimaalselt 50% varasemalt kehtinud töötasust. Seejuures ei kohaldata hüvitise maksmisel ajutise töövõimetuse ülempiiri.
Raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja haiguslehe alusel töötamine
Eraldi on reguleeritud raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja haiguslehe alusel töötamine. Nendel töötajatel on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel, kui terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita. Ka sellisel juhul on tööandja kohustatud järgima haiguslehele märgitud terviseseisundile vastavaid töötingimusi ning maksma töötasu vähemalt 50% enne haiguslehele jäämist kehtinud töötasust. Lisaks maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa. Rase ja emapuhkuse õigusega töötaja võib keelduda haiguslehe alusel tööülesannete täitmisest, kui tööandjal ei ole võimalik talle anda tema terviseseisundile vastavat tööd, või loobuda pakutavast tööst.
