Artikkel ilmus 14. aprillil 2026 Delfi Ärilehes.
Viimastel aastatel on mitmed Soome ettevõtted müünud oma Eesti ärisid, mis on tekitanud küsimuse, kas põhjanaabrite huvi Eesti turu vastu on vähenemas või peegeldavad tehingud hoopis muutunud majandusolusid.
Meie partner Jesse Kivisaari tõdes Delfi Ärilehele artiklis, et viimastel aastatel on soomlased teinud Eestis mitu suurtehingut – see näitab selget Eesti turult lahkumise suundumust. Suures pildis võib Soome omanike Eestist lahkumise liigitada kolme kategooriasse:
- Soome ettevõtted olid tulnud Eesti turule teistsuguse majandustsükli ajal. See tähendab, et siia tulles tehtud äriplaanid olid kontserni laiema strateegia osa ja olid üles ehitatud teistsuguse Eesti hinnataseme, konkurentsiolukorra, geopoliitilise olukorra ja/või majanduskasvu tingimuste alusel. „Lühidalt, Eesti turukeskkond on märgatavalt muutunud ja ei soodusta enam varasemaid äriplaane sellises mahus kui esialgsete investeeringute tegemise ajal,“ selgitab Kivisaari.
- Pikemaajalisel majanduskasvuta perioodil muutub osa Soome kontsernide strateegiline või finantsiline fookus koduturukesksemaks. „Seega tehakse kergemini otsus välismaal asuvast äriliinist loobuda või tütarühingust väljuda, et keskenduda tuumikärile.“
- Asutajad või pikaajalised omanikud on otsustanud ärist loobuda isikliku eelistuse tõttu mitte jätkata konkreetse äri omanikuna.
Kivisaari leiab, et samal ajal ei jõua Soome potentsiaalsed uued investorid Eesti tehinguturule sellises mahus, nagu võiksid ja juba ainuüksi järgnevat nimekirja vaadates on näiteks Rootsi investorid olnud ostupoolel selgelt rohkem esindatud.
„Soome investor on justkui samal ajal liiga lähedal ja kaugel. Selleks et ta teeks investeeringu või saaks tema investeeringu kaasata, on vaja ikkagi välismaa kontakt luua. Tunnetuslikult minnakse mõlemalt poolt Soome lahte investorit või investeeringuobjekti otsima suurematele turgudele, madalal rippuv vili jääb mõlemal korjamata,“ ütleb Kivisaari.
