Artikkel ilmus 31, märts 2026 Äripäevas.
Äsja lõppes kandideerimine maksu- ja tolliameti peadirektori ametikohale. Uue juhi valik ei ole pelgalt personaliküsimus, vaid mõjutab otseselt seda, milline on Eesti maksukeskkond lähiaastatel ning kuidas tajuvad seda nii ettevõtjad kui ka eraisikud.
Meie vandeadvokaat ja valdkonnajuht Tõnu Kolts kommenteeris, kuidas praktiseeriva maksunõustajana näeb ta igapäevaselt, et maksuõigus ei kujune üksnes seadusemuudatuste kaudu. Sama tähtis on see, kuidas seadust tõlgendatakse ja rakendatakse. Ettevõtjate jaoks ei pruugi olla suurt vahet, kas muutub seadus või selle tõlgendus – mõju on sageli sama.
Seetõttu ei ole peadirektori roll ainult organisatsiooni juhtimine. Ta mõjutab seda, kui etteaimatav ja arusaadav on maksukeskkond tervikuna.
Ettevõtjasõbralikkust, palun
Uuelt juhilt loodan eelkõige kolme asja.
Esiteks: selget ja järjepidevat sõnumit ühiskonnale. Maksude tasumine ei ole üksnes
õiguslik kohustus, vaid panus ühiste teenuste toimimisse, olgu selleks haridus, tervishoid või julgeolek. See sõnum ei teki iseenesest. Seda tuleb järjepidevalt ja usutavalt kanda. Maksu- ja
tolliametil on siin oluline roll, kuid see eeldab, et organisatsioonil on nähtav ja arusaadav juht.
Teiseks: etteaimatavamat maksukeskkonda. Viimastel aastatel on kasvanud juhendite ja tõlgenduste roll. Juhendid on vajalikud, kuid praktikas võivad need hakata mõjutama ettevõtjate käitumist viisil, mis ei tulene otseselt seadusest.
Küsimus ei ole selles, kas juhendid peaksid olema, vaid selles, kust jookseb piir seaduse selgitamise ja uute reeglite kujunemise vahel.
Näiteks rahvusvaheliselt levinud omandamisstruktuuride puhul on maksuhaldur avaldanud juhendi, milles selgitatakse, millistel puhkudel võib tehingut pidada problemaatiliseks. Kuigi juhend ei muuda seadust, mõjutab see otseselt seda, milliseid tehinguid ettevõtjad on valmis tegema. Ettevõtja seisukohalt on selline muutus sisuliselt võrreldav seaduse muutmisega.
Niisuguses olukorras muutub määravaks etteaimatavus. Ettevõte peab suutma hinnata oma otsuste maksutagajärgi ette, mitte kohanema hiljem tõlgendustega. Maksukohustus peab lõppkokkuvõttes tulenema seadusest.
Kolmandaks: ettevõtjasõbralikum ja tasakaalukam lähenemine. Maksu- ja tolliameti töö ei seisne üksnes rikkumiste tuvastamises, vaid ka toimiva maksukeskkonna hoidmises. See eeldab usaldust ning tunnet, et maksuhaldur tegutseb mõistlikult ja proportsionaalselt.
Praktikas on viimasel ajal näha ka juhtumeid, kus maksuhaldur on asunud ümber hindama tehinguid ja lähenemisi, mida on varem peetud lubatavaks või vähemalt selgelt määratletuks. See võib tähendada, et vaidluse alla seatakse ka olukorrad, mille osas on olemas varasem praktika või isegi kohtu seisukohad.
Kui maksuhaldur otsustab kasutada oma jõupositsiooni ja vaidlustada väljakujunenud praktikat, siis peab sellega kaasnema valmisolek kanda ka võimalike ebaõnnestumiste tagajärgi. Vastasel juhul tekib maksumaksjates paratamatult ebakindlus ja vastumeelsus.
Suunates ja selgitades
Ettevõtjasõbralikkus ei tähenda järeleandmisi seaduse arvel, vaid eelkõige valmisolekut pidada sisulist dialoogi, lahendada probleemid varakult ning vältida olukordi, kus vaidlused tekivad alles tagantjärele. Maksu- ja tolliameti tugevus ei väljendu ainult kontrollivõimes, vaid ka oskuses suunata ja selgitada.
Toimiv maksukeskkond ei sõltu üksnes seadustest ja kontrollimehhanismidest, vaid ka sellest, kuidas neid rakendatakse ja millist sõnumit ühiskonnas kantakse.
Maksusüsteem toimib mitte seetõttu, et kõik on kontrollitud, vaid seetõttu, et enamik inimesi soovib reegleid järgida.
