1. jaanuarist 2027 tõusevad tsiviilkohtumenetluses riigilõivud 50% võrra. Kohtusse pöörduvate isikute õigusi mõjutab veelgi tõsisemalt aga see, et hagi tagamise tagatise maksimaalmäär tõuseb uue aasta alguses seniselt 32 000 eurolt 100 000 euroni.
Juunis Riigikogus kohtumenetluse kiirendamiseks vastu võetud seadusemuudatuste tulemusena tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui hagi tagamiseks antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 500 euro ja mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses. Muudatus puudutab seega kõiki üle 640 000 euro suuruseid haginõudeid, kuivõrd selliste nõuete puhul ei ole enam tagatise maksimaalmäär piiratud 32 000 euroga, vaid 100 000 euroga. Kui haginõude summa on 1 miljon eurot, tuleb hagi tagamise taotlemisel maksta riigi hoiukontole 50 000 eurot, 2 miljonise või suurema haginõude korral aga juba 100 000 eurot.
Seega tasub ette mõelda: kui juba praegu on teada, et ees seisab suurema nõudega kohtusse pöördumine ja võlgniku majandusseisu tõttu ka hagi tagamise taotlemine, on mõistlik seda teha võimalusel veel 2026. aastanumbri sees.
Tagatise maksimaalmäär ei pruugi puudutada vaid äriühinguid ja suuri ärivaidlusi. Näiteks kinnisvaraga või ühisvaraga seotud vaidlustes jõuab maksimaalmäärani üsna hõlpsasti ka eraisikute vahelistes vaidlustes.
Arvestada tuleb ka sellega, et tagatis tuleb tasuda enne hagi tagamist ning see jääb riigi kontole kogu kohtuvaidluse ajaks. Praktikast on näiteid, kus kohtumenetlused – kõigepealt esimene menetlus, kus hagi tagati ja seejärel teine menetlus, kus vaieldakse tagamisega tekitatud kahju üle – võivad kesta äärmuslikul juhul isegi 10 ja enam aastat. Deponeeritud summa ei teeni aga hoiustamise ajal intressi kummagi poole kasuks.
Milleks üldse hagi tagamine ja tagatis?
Osades vaidlustes on hagi tagamine hädavajalik, et isikul oleks üldse võimalik saada oma rikutud õigustele kohtust tõhusat õiguskaitset. Kui on tõsine oht, et võlgnik võib kohtumenetlusest teada saades võõrandada kogu oma vara, et võlga mitte ära maksta, võib ilma tagamismeetmeteta kohtusse pöördumine osutuda mõttetuks, sest aastate pärast kohtust võitjana väljudes võib ilmneda, et võlgnik on ammu paljas kui püksinööp. Seega on hagi tagamise taotlemise õigus teatud juhtudel vajalik selleks, et isiku kohtuse pöördumise õigus ei oleks üksnes näiline.
Kostjale võivad aga hagi tagamise abinõudest tulenevad piirangud tekitada kahju, nt seatakse aastaid kestva kohtuvaidluse ajaks kohtulik hüpoteek kostja kinnisasjale, arestitakse aktsiad, pangakonto või muu vara või rakendatakse muu piirav meelde. Olukorras, kus hagi jääb lõpuks rahuldamata, on kostjal õigus nõuda hagejalt tagamisega tekitatud kahju hüvitamist ja selle kahju hüvitamist kohtu poolt vaidluse alguses nõutav tagatis tagabki.
Mida aga teha alates 2027. aasta jaanuarist, kui on vaja taotleda hagi tagamist, aga nii suurt summat nagu 100 000 eurot hagejal tagatiseks anda ei ole?
Endiselt säilib võimalus taotleda tagatisest vabastamist. Alus selleks on olemas, kui hagejalt ei saa tagatise andmist majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks muul põhjusel ebaõiglane. Kohtul on võrdlemisi lai kaalutlusõigus otsustamaks, mis on antud juhtumil õiglane või ebaõiglane.
Senises kohtupraktikas on tagatise maksmisest vabastatud näiteks järgmistel juhtudel: kui välja on kuulutatud hageja pankrot ning ei saa eeldada, et võlausaldajad nõustuksid tagatise tasumisega; kui hagi tagamine (vastav tagamismeede) ei saakski kostjale kahju tekitada; kui kohus on hinnanud hageja majanduslikku seisundit juba menetlusabi taotluse lahendamisel ning vabastanud ta riigilõivu tasumise kohustusest raha puudumise tõttu; kui ka muudel kohtu poolt põhjendatuks peetud juhtudel. On aga selge, et kui hagejaks on toimiv äriühing, on tagatisest vabastamise saavutamine vähemalt senise kohtupraktika kohaselt komplitseeritud.
Riigilõivude tõstmise vastu on Eesti kohtupraktikas varasemalt edukalt kasutatud ka põhiseadusvastasuse argumenti, mida oleks põhjust tõstatada ka ülisuure tagatisenõude vastu.
Riigilõivude ja tagatise tõusud jõustuvad 1. jaanuaril 2027. Arvestades nii lõivude poole võrra kui hagi tagamise tagatise maksimaalmäära kolmekordset tõusu, oleks mõistlik juba etteteadaolevad vajalikud avaldused kohtusse ära esitada võimalusel enne 2026. aasta lõppu.
