Tehisintellekt on muutumas üha igapäevasemaks töövahendiks pea kõigis eluvaldkondades, sealhulgas äriühingute juhtimisel. Üha enam kuuleme äriühingute juhtidelt, kuidas nad kiidavad tehisintellekti võimekust ja selle kasvavat rolli. Seda ka juhtimisotsuste tegemisel. Tehisintellekti väärkasutamine juhtimisotsuste tegemisel võib aga tuua kaasa juhi isikliku vastutuse. Isikliku vastutuse vältimiseks tuleb tehisintellekti kasutamine hoolikalt läbi mõelda.
Juhatuse liige peab otsuse tegemiseks olema piisavalt informeeritud
Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, seda sealhulgas äriliste otsuste tegemisel. Kohtupraktika kohaselt hõlmab juhatuse liikme hoolsuskohustus eelkõige kohustust tegutseda heas usus ja äriühingu huvides, samuti olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning hoiduda ühingule põhjendamatute riskide võtmisest. Kui juhatuse liige tugineb juhtimisotsuste tegemisel tehisintellekti loodud teabele, võib tema vastutuse hindamisel oluliseks kujuneda just piisava informeerituse nõude täitmine. Loomulikult tuleb järgida ka üldisi tehisintellekti kasutamise põhimõtteid, näiteks mitte jagada ärisaladusi keelemudeliga enne selle kasutustingimustega tutvumist ja muude asjakohaste nõuete täitmist.
Kujutame ette olukorda, kus äriühing kaalub teise ühinguga tehingu sõlmimist. Juhatuse liige otsustab tehingu tasuvusanalüüsi koostamiseks kasutada tehisintellekti, kuigi varasemalt tegi seda majasisene analüütik. Sellisel juhul tekib küsimus, kas juhatuse liige on tehisintellekti sisendile tuginedes täitnud hoolsuskohustusest tuleneva piisava informeerituse nõude.
Piisava informeerituse nõue tähendab, et juhatuse liige peab välja selgitama otsuse tegemiseks olulised asjaolud ning vajadusel küsima täiendavat teavet või kaasama valdkonna spetsialiste. See võib tähendada uuringute tegemist, eksperdihinnangute või õiguslike ja majanduslike analüüside tellimist või muude selgituste küsimist asjatundjatelt. Kogutud teave peab olema piisav, et hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid riske ning teha nende põhjal kaalutletud otsus.
Kuna piisava informeerituse nõue eeldab otsuse tegemiseks piisava teabe kogumist, tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses on sellist teavet võimalik saada tehisintellekti abil. Selle hindamiseks on muu hulgas vajalik mõista, kuidas need süsteemid toimivad ning millised on nende piirangud.
Tehisintellekti vastus võib olla veenev, kuid siiski vale
Tehisintellekti all peetakse tihti silmas just laialt levinud keelemudeleid, nagu ChatGPT, Claude ja Gemini. Väga üldistatult on sellised mudelid loodud loomuliku keele töötlemiseks ning tekstide genereerimiseks kasutaja sisendi põhjal. Mudel analüüsib kasutaja sisendit ning ennustab, milline sõna või lauseosa võiks konkreetses kontekstis kõige tõenäolisemalt järgneda. Selle tulemusena on mudel võimeline looma sisuliselt sidusaid ja loomuliku keelekasutusega vastuseid, kuid see ei tähenda, et loodud vastus oleks alati faktiliselt korrektne või täielik.
Keelemudelid ei oma – vähemalt autorite senise parima teadmise kohaselt – tegelikku arusaama töödeldavast sisust ega kontrolli iseseisvalt oma vastuste faktilist õigsust. Seetõttu võivad mudelid luua näiliselt veenvaid, kuid sisuliselt ebatäpseid või väljamõeldud vastuseid ehk hallutsinatsioone.
Tehisintellekti analüüs ei ole sama mis eksperdihinnang
Naastes eelpool käsitletud näite juurde, kus juht otsustas tasuvusanalüüsi koostamisel tugineda analüütiku sisendi asemel tehisintellekti sisendile, on asjakohane võrrelda, mille poolest erineb eksperdi (analüütiku) sisend tehisintellekti omast. Valdkonna eksperdi arvamus põhineb reeglina erialastel teadmistel, praktilisel kogemusel ning konkreetse juhtumi asjaolude hindamisel. Ekspert vastutab oma hinnangu kvaliteedi eest, põhjendab tehtud järeldusi ning tugineb kontrollitavatele andmetele.
Seevastu keelemudeli väljund kujuneb keeleliste mustrite ja tõenäosuslike ennustuste alusel ning mudel ei kontrolli iseseisvalt kasutatud teabe õigsust, ajakohasust ega selle sobivust konkreetse juhtumi asjaoludega. Seetõttu ei saa keelemudelite koostatud analüüse ja soovitusi vähemalt nende praegusel kujul pidada samaväärseks selliste eksperthinnangutega, millele juhatuse liige võiks eriteadmisi nõudvates küsimustes tugineda.
Teatud juhtudel võib eksperdi hinnangule tuginemine anda aluse argumenteerimaks, et juhatuse liige on täitnud piisava informeerituse nõude, isegi kui hinnang osutub hiljem ekslikuks. See eeldab muu hulgas, et eksperdile on antud piisav teave ja selge ülesanne ning hinnang ei ole ilmselgelt puudulik või ebausaldusväärne. Keelemudeli sisendile ei saa aga tugineda samadel alustel, sest keelemudel ei vastuta sisendi kvaliteedi eest ega taga selle õigsust.
Seega üksnes keelemudeli koostatud analüüsile või soovitustele tuginemine ei ole üldjuhul piisav, et lugeda juhatuse liige piisava informeerituse nõude täitnuks. Kui juhatuse liige soovib juhtimisotsuste tegemisel tehisintellekti kasutada ja selle loodud teabele tugineda, peab ta tehisintellekti esitatud teavet kriitiliselt hindama, kontrollima selle asjakohasust ja usaldusväärsust ning vajaduse korral koguma täiendavat teavet või kaasama vastava valdkonna spetsialiste. Seepärast tuleks keelemudeleid – vähemalt praegu – käsitleda otsustusprotsessi toetava tööriistana, mitte eksperdi või otsustaja asendajana.
