Artikkel ilmus 8. oktoober 2026 Äripäeva Omavalitseja portaalis.
Kohalike omavalitsustega seotud kohtuvaidlused sagenevad ning kasvatavad nii ametnike töökoormust kui ka arendajate ebakindlust, leiab advokaadibüroo COBALT partner ja vandeadvokaat Rauno Ligi. Tema sõnul tekitavad üha rohkem vaidlusi planeeringud ja loamenetlused, kuid probleeme põhjustab ka toimingupiirangute ebaselgus.
Ligi sõnul on COBALTi töös kohalike omavalitsustega seotud küsimused ja vaidlused igapäevased. Tavapärasest rohkem on aga viimasel ajal esile kerkinud planeeringute ja lubadega seotud vaidlusi, mille keskmes on planeeringuid kehtestav ning lube või nõusolekuid andev omavalitsus.
Büroo nõustab ja esindab neis vaidlustes enamasti arendajaid, kes soovivad rajada näiteks tehast, kaevandust, tuule-, päikese- või akuparki, hoonet või muud arendusprojekti. Samuti on Cobalt nõustanud omavalitsusi planeeringumenetluste käigus tekkinud küsimustes.
Kohalike vastuseis võib viia vaidluse kohtusse
Ligi hinnangul saavad sellised vaidlused enamasti alguse kohalike elanike või teiste huvitatud inimeste vastuseisust, mille taga võivad olla ka maailmavaatelised põhjused. Üha sagedamini esitab kohtule kaebuse nende inimeste loodud mittetulundusühing, mis taotleb enda käsitlemist keskkonnaorganisatsioonina.
“Seda eelkõige põhjusel, et kohtud on seni üsna vabalt ja laialt andnud erinevatele ühendustele keskkonnaorganisatsiooni staatuse ja sellega kaasneva võrdlemisi laia kaebeõiguse,“ leiab Ligi.
Mõnel juhul mõjutab kohaliku kogukonna vastuseis omavalitsust sedavõrd, et too keeldub planeeringu kehtestamisest või loa andmisest. Sellises olukorras tuleb arendajal vaidlustada kohtus juba omavalitsuse enda tegevus.
Planeeringute ja lubade kõrval on büroo praktikas ette tulnud sundvalduse ja võõrandamisega seotud vaidlusi, vaidlusi kooli- ja lasteaiakohtade üle ning korruptsiooni ja süüteomenetlustega seotud küsimusi.
Liivakarjääri vaidlus: omavalitsuse vastuseis võib tulla menetluse lõpus
Ühe näitena toob Ligi esile kevadise Riigikohtu otsuse, mis puudutas Häädemeeste valda kavandatud liivakarjääri kaevandamisluba.
Ligi sõnul saatis Keskkonnaamet loa taotluse omavalitsusele arvamuse avaldamiseks, milleks on seaduses ette nähtud kaks kuud. Häädemeeste vallavalitsus esitas oma mittenõustumise pärast tähtaja möödumist ning Keskkonnaamet otsustas loa väljastada.
Riigikohus jättis aga jõusse madalama astme kohtute otsused, millega keskkonnaluba tühistati. Kohus selgitas muu hulgas, et omavalitsusel on õigus loamenetluses kaasa rääkida kuni loa andmiseni või sellest keeldumiseni.
Ligi hinnangul tähendab selline tõlgendus, et omavalitsus võib nõusoleku andmisest keelduda ka vahetult enne loa väljastamist, kuigi menetlus on kestnud aastaid ja loa andmise otsus ootab üksnes allkirja.
“See toob eelkõige arendajate ja keskkonnaameti vaatest kaasa palju määramatust ja riske,“ märgib ta.
Kuigi Ligi peab küsitavaks, kas seadusandja soovis regulatsiooni selliselt tõlgendada, tuleb tema sõnul kuni võimalike seadusemuudatusteni lähtuda Riigikohtu seisukohast.
Kose tuulepargi vaidlus: planeeringu lõpetamine vajab põhjendusi
Teine näide puudutab Kose vallas algatatud tuulepargi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tallinna halduskohus tühistas septembris vallavolikogu otsuse nende menetluste lõpetamise kohta.
Ligi sõnul leidis kohus, et vald jättis enne otsuse tegemist eriplaneeringust huvitatud isiku seisukohad ja vastuväited nõuetekohaselt ära kuulamata, mis võis mõjutada volikogu otsust. Samuti lähtus vald kohtu hinnangul ebaõigetest ja ebakohastest asjaoludest ning tegi olulisi kaalutlusvigu.
Ligi hinnangul kinnitab lahend, et juba algatatud planeeringumenetlust ei saa lõpetada meelevaldselt ega piiratud teabe põhjal. Otsus peab tuginema usaldusväärsetele asjaoludele ja tõenditele, mida kogutakse ka planeeringumenetluse enda käigus.
“Kohus toonitas, et suur osa täiendavaid teadmisi tulevase eriplaneeringu elluviimise võimalikkuse osas kogutaksegi planeeringumenetluse enda raames,“ selgitab ta.
Ligi rõhutab, et tema kommentaari andmise ajal ei olnud halduskohtu otsus veel jõustunud ning menetlusosalistel oli võimalik see edasi kaevata.
Toimingupiirangute ebaselgus puudutab ka väliseid nõustajaid
Omavalitsustega seotud süüteomenetlustest tõstab Ligi esile advokaat Küllike Nammi juhtumi. Nammile esitati valda esindades süüdistus ametiisikuna toimingupiirangu rikkumises, kuid Riigikohus mõistis ta õigeks.
Ligi hinnangul näitab juhtum ohtu, et omavalitsust nõustav inimene võib enda teadmata osutuda ametiisikuks ja sattuda toimingupiirangu rikkumise süüdistuse alla. Tema sõnul on korruptsioonivastast seadust advokaatide osas täiendatud, kuid laiem probleem püsib.
“Samas KOV-i vaatest on korruptsiooni ehk toimingupiirangu regulatsiooni peamine probleem endiselt selle vähene selgus ja ettenähtavus,“ leiab Ligi.
Tema hinnangul ei ole piisavalt arusaadav, millal muutub tavapärane ametiülesannete täitmine või omavalitsuse nõustamine toimingupiirangu rikkumiseks. Ebaselgust tekitab muuhulgas ametiisiku mõiste, mille tõttu võivad piirangud puudutada ka eksperte, konsultante ja teisi väliseid nõustajaid.
Samuti sõltub regulatsiooni kohaldamine selliste mõistete sisustamisest nagu “oluline majanduslik huvi“, ”oluline muu huvi“ ning ”oluline ja vahetu mõjutamine“. Ligi sõnul ei pruugi ametnik ega nõustaja seetõttu seadusest piisavalt selgelt ette näha, milline tegevus võib kaasa tuua karistusõigusliku vastutuse.
Kaebuste koostamist lihtsustab tehisaru
Kui mõisteid seaduses ei täpsustata, kujuneb regulatsiooni tegelik ulatus tema hinnangul menetlus- ja kohtupraktika kaudu, millega kaasneb mainekahju risk nii inimestele kui ka omavalitsustele.
Ligi hinnangul kasvatavad vaidluste hulka nii regulatsioonide rohkus kui ka inimeste suurem teadlikkus oma õigustest ja võimalustest. Lisaks on kaebuste ja vaidlustuste koostamise muutnud lihtsamaks tehisaru.
Vaidluste sagenemine suurendab omavalitsuste halduskoormust, kuid mõjutab ka arendusprojektide edenemist. Ligi peab probleemiks eelkõige menetlustele kuluvat aega.
“Kõik need vaidlused võtavad palju aega, mis tähendab, et kokkuvõttes Eesti kohalik elu seisab sel ajal ning see kogu Eesti arengule kindlasti kaasa ei aita,“ leiab ta.