COBALTi ülevaade hooaja keskkonnavaidlustest: ettevõtjad ei tohi võitluseta alla anda
2024 - 07 - 24
Artikli autor: Rauno Ligi
Artikkel ilmus 10. juulil 2024 Äripäeva Kestlikkusuudistes.
Advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Rauno Ligi nendib, et keskkonnaküsimused mõjutavad kõiki ärivaldkondi üha rohkem, kuid seejuures on ka kriitika aina teravam. Eestis on terava kriitika alla sattunud näiteks kliimaministeerium kliimakindla majanduse seaduse loomise või keskkonnaamet ja RMK metsamajandamise pärast.
“Selline rahulolematus ja vastakad arvamused, sh Eestis jätkuvalt tugevalt esindatud nn NIMBY suhtumine, tekitavad paraku aina enam keskkonnaküsimustega seotud vaidlusi ning suuremat vajadust vastava valdkonna õigusekspertide järele,” hindab Ligi.
Ligi märgib, et 9 kvartalit kestnud majanduslangus ning eri arendusprojektide venimine või kolimine välismaale pole pikas plaanis riigile ja toimivale ühiskonnale jätkusuutlik. Tema sõnul tuleb leida tasakaal keskkonna, majanduse, (energia)julgeoleku ja sotsiaalse poole vahel.
Võitluseta alla ei anna
“Üheks ”heaks“ näiteks on siinkohal riigi soov sulgeda Eesti põlevkivitööstus, kusjuures seda ajalises plaanis ja tempos, mis ei arvesta riigi ja konkreetsete piirkondade sotsiaalmajanduslike mõjude ega konkreetsete ettevõtjate (põhi)seaduslike õigustega,” märgib Ligi. Ta lisab, et sellised sammud toovadki kaasa vaidlusi ja ebakindlust ettevõtjates, investeeringutes ja Eesti majanduses laiemalt. Ligi vaatab eelkõige otsa poliitikutele ja ametnikele, kellelt ootab mõistlikumat suhtumist.
Ajal, mil keskkonnavaidlusi tuleb üha juurde, soovitab Ligi seista ettevõtjatel oma huvide eest, et viia ka tulevikus ellu erinevaid projekte ja edendada majandust. “Juhul kui (riigile või nn valemängijatele) ilma võitluseta alla anda, siis ei ole ka lootust, et Eesti majandus ja konkurentsikeskkond suures plaanis tulevikus paraneks,” nendib ta.
Märgilisemad kaasused
COBALT toob välja viis märgilist keskkonnaalast kaasust.
Loodusvõlu (kliimanoored) vs. Narva–Jõesuu linn. Puudutab õlitehast. Riigikohus rõhutas otsuses, et suure kliimamõjuga tehaste puhul tuleb nende kasutamisega kaasnevat mõju kliimale arvestada juba planeeringuja ehitusloa menetluses. Lisaks rõhutas kohus, et kliimaeesmärkide nimel võib riik piirata ka nende ettevõtjate tegevust, kes kuuluvad EL kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi.
COBALT tegi 2023 II poolaasta ja 2024 I poolaasta turuülevaate, milles nendib, et
keskkonnavaidluste hulk kasvab, misjuures peavad ettevõtjad oma huvide eest kas või võitlema, et tulevikus projekte ellu viia ja majandust edendada.Advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Rauno Ligi nendib, et keskkonnaküsimused mõjutavad kõiki ärivaldkondi üha rohkem, kuid seejuures on ka kriitika aina teravam. Eestis on terava kriitika alla sattunud näiteks kliimaministeerium kliimakindla majanduse seaduse loomise või keskkonnaamet ja RMK metsamajandamise pärast.
“Selline rahulolematus ja vastakad arvamused, sh Eestis jätkuvalt tugevalt esindatud nn NIMBY suhtumine, tekitavad paraku aina enam keskkonnaküsimustega seotud vaidlusi ning suuremat vajadust vastava valdkonna õigusekspertide järele,” hindab Ligi.
Ligi märgib, et 9 kvartalit kestnud majanduslangus ning eri arendusprojektide venimine või kolimine välismaale pole pikas plaanis riigile ja toimivale ühiskonnale jätkusuutlik. Tema sõnul tuleb leida tasakaal keskkonna, majanduse, (energia)julgeoleku ja sotsiaalse poole vahel.
Võitluseta alla ei anna
“Üheks ”heaks“ näiteks on siinkohal riigi soov sulgeda Eesti põlevkivitööstus, kusjuures seda ajalises plaanis ja tempos, mis ei arvesta riigi ja konkreetsete piirkondade sotsiaalmajanduslike mõjude ega konkreetsete ettevõtjate (põhi)seaduslike õigustega,” märgib Ligi. Ta lisab, et sellised sammud toovadki kaasa vaidlusi ja ebakindlust ettevõtjates, investeeringutes ja Eesti majanduses laiemalt. Ligi vaatab eelkõige otsa poliitikutele ja ametnikele, kellelt ootab mõistlikumat suhtumist.
Ajal, mil keskkonnavaidlusi tuleb üha juurde, soovitab Ligi seista ettevõtjatel oma huvide eest, et viia ka tulevikus ellu erinevaid projekte ja edendada majandust. “Juhul kui (riigile või nn valemängijatele) ilma võitluseta alla anda, siis ei ole ka lootust, et Eesti majandus ja konkurentsikeskkond suures plaanis tulevikus paraneks,” nendib ta.
Märgilisemad kaasused
COBALT toob välja viis märgilist keskkonnaalast kaasust.
Loodusvõlu (kliimanoored) vs. Narva–Jõesuu linn. Puudutab õlitehast. Riigikohus rõhutas otsuses, et suure kliimamõjuga tehaste puhul tuleb nende kasutamisega kaasnevat mõju kliimale arvestada juba planeeringuja ehitusloa menetluses. Lisaks rõhutas kohus, et kliimaeesmärkide nimel võib riik piirata ka nende ettevõtjate tegevust, kes kuuluvad EL kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi.
Kiviõli keemiatööstus vs. keskkonnaamet ja riik. Riik eesotsas keskkonnaametiga on esitanud nõudmisi, mis võivad kaasa tuua Kiviõli keemiatööstuse (KKT) tegevuse lõpetamise. KKT hinnangul on vastavad nõudmised ja seatud kohustused õigusvastased, mistõttu on KKT need vaidlustanud.
Eesti ornitoloogiaühing vs. keskkonnaamet. Riigikohus rõhutas otsuses, et keskkonnalube välja andes tuleb arvestada ka keskkonnakaitse arengukavadega ning kaaluda riigi huve arvestades kaevandamisega kaasnevaid kahjusid ja kasusid. Haruldastele liikidele ja elupaigatüüpidele avalduva mõju osas tuleb arvestada ka üle–eestiliste trendidega.
Jägala kalateed vs. kultuuriministeerium. Riigikohus rõhutas otsuses, et kultuuriministril on erinevaid objekte muinsuskaitse alla võttes ulatuslik kaalutlusruum ning kohus saab selliseid otsuseid tühistada vaid ilmselge vea korral. Seega on taoliste otsuste kohtus edukalt vaidlustamine muudetud keeruliseks.
Eraisik vs. keskkonnaamet. Keskkonnaamet määras töötajale väärteomenetluse korras trahvi ettevõtte kohustuse väidetava täitmata jätmise eest. Senise kohtupraktika kohaselt ei saanud töötajat (ega ka ettevõtet) tegevusetuse eest karistada, kui vastavat tegutsemise kohustust ei olnud seadusega pandud ka konkreetsele füüsilisele isikule. Riigikohus leidis, et vähemalt keskkonnaasjades saab sellise tegutsemiskohustuse tuletada keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. Kuigi konkreetses asjas tühistas kohus Keskkonnaameti otsuse, on selle lahendiga loodud õiguslik lahendus, kus keskkonnaasjades saaks nt väärteo korras vastutusele võtta ka tegevusetuks jäänud juhatuse liikme, juhtiv(töötaja) või pädeva esindaja.
Eesti ornitoloogiaühing vs. keskkonnaamet. Riigikohus rõhutas otsuses, et keskkonnalube välja andes tuleb arvestada ka keskkonnakaitse arengukavadega ning kaaluda riigi huve arvestades kaevandamisega kaasnevaid kahjusid ja kasusid. Haruldastele liikidele ja elupaigatüüpidele avalduva mõju osas tuleb arvestada ka üle–eestiliste trendidega.
Jägala kalateed vs. kultuuriministeerium. Riigikohus rõhutas otsuses, et kultuuriministril on erinevaid objekte muinsuskaitse alla võttes ulatuslik kaalutlusruum ning kohus saab selliseid otsuseid tühistada vaid ilmselge vea korral. Seega on taoliste otsuste kohtus edukalt vaidlustamine muudetud keeruliseks.
Eraisik vs. keskkonnaamet. Keskkonnaamet määras töötajale väärteomenetluse korras trahvi ettevõtte kohustuse väidetava täitmata jätmise eest. Senise kohtupraktika kohaselt ei saanud töötajat (ega ka ettevõtet) tegevusetuse eest karistada, kui vastavat tegutsemise kohustust ei olnud seadusega pandud ka konkreetsele füüsilisele isikule. Riigikohus leidis, et vähemalt keskkonnaasjades saab sellise tegutsemiskohustuse tuletada keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. Kuigi konkreetses asjas tühistas kohus Keskkonnaameti otsuse, on selle lahendiga loodud õiguslik lahendus, kus keskkonnaasjades saaks nt väärteo korras vastutusele võtta ka tegevusetuks jäänud juhatuse liikme, juhtiv(töötaja) või pädeva esindaja.
Viimased publikatsioonid
2025 - 05 - 30
2025 - 04 - 22