Artikkel ilmus 28. jaanuar 2026 Raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis RMP.

Maksumenetlused on viimaste aastate jooksul muutnud oluliselt keerulisemateks ning maksuvaidluste lahendaminenõuab kohtutelt järjest põhjalikumaid teadmisi nii majanduses kui maksunduses. Advokaadibüroo COBALT partner Egon Talur ning maksumenetluste ja – vaidluste valdkonna nõunik Karli Kütt selgitavad, millised trendid on viimase aasta jooksul maksuvaidlustes esile kerkinud.

Ülevaade möödunud aasta maksuvaidlustest

Mullu oli kohtutes aktuaalsed vaidlused äriühingu seadusliku esindaja maksuõigusliku vastutuse üle. Maksuhaldurkoostab üha sagedamini vastutusotsuseid ning kohtud on pidanud ikka ja jälle selgitama juhatuse liikmemaksuõigusliku vastutuse piire ning maksuvõla sissenõudmise eelduseid.

Maksumenetluste eripärast tulenevalt vaieldi kohtus sagedamini ka maksuotsuste tõendamisstandardi ning maksumaksja kaasaaitamiskohustuse piiride üle. Kohtud suunasid maksuhaldurit korduvalt tekkinud kahtlusi üksikasjalikumalt põhjendama ning kogutud tõenditega täpsemalt siduma. Maksuhaldur suhtub selgelt liiga kergekäeliselt maksuotsuste põhjendamiskohustusse ning jätab tõendamiskoormuse sageli suuresti maksumaksja
kanda.

Käibemaksuasjades täpsustasid kohtud kinnisvaratehingute näitel, kust jookseb piir juhuslikuks omandiõiguse teostamiseks liigituvate tehingute ning püsiva majandustegevuse vahel. Tulumaksuasjades olid jätkuvalt aktuaalsed väljamaksete ettevõtlusega seotuse kontrolli tulemusel tekkinud vaidlused ning raamatupidamise algdokumentide maksuseaduste nõuetele vastavuse küsimused.

2025. aastal jõudis Riigikohtus otsuseni üksnes üks maksuvaidlus. Ka ringkonnakohtutes on viimase aasta jooksul lahendatud üsna vähe maksuasju, millest enamuse moodustavad vastutusotsustega seotud maksuvaidlused.

Maksuhalduri terava tähelepanu all on hetkel mitmete maksuvabastuste rakenduspraktika
ning maksuhaldur on hakanud olemasoleva õigusliku raamistiku piires otsima võimalusi koguda riigikassasse täiendavat maksutulu. Üha põhjalikumalt analüüsitakse ka seotud isikute vaheliste tehingute hinnastamise küsimusi ning mitmed sellised menetlused on täna jõudnud kohtute lauale.

Märgilisemad kaasused

Lennundus vs Maksu- ja Tolliamet

Riigikohus analüüsis, kas äriühingu üksikud kinnisvaratehingud kvalifitseeruvad ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses või on tegemist üksnes äriühingu omandiõiguse teostamisega, mida käibemaksuga ei maksustata.

Kohus viitas Euroopa Kohtu tõlgendamisjuhistele, mille kohaselt pole kinnisasjaga seotud tehingud käsitletavad isiku majandustegevusena seni, kuni kinnisasja omanik teostab üksnes enda omandiõigust ega tegutse kestva majandustegevuse eesmärgiga.

Kui isik tegutseb aga aktiivselt kinnisvara turustamise alal, kasutades samu meetodeid nagu need, mida kasutavad teised kinnisvaraturul tegutsevad ettevõtjad, ei ole tegemist juhusliku iseloomuga tehingute ja omandiõiguse teostamisega, vaid kestva majandustegevusega, mis võib kaasa tuua käibemaksu tasumise kohustuse. Muuhulgas muutub käibemaksukohustuslaseks ka isik, kes ise on passiivne, aga kasutab oma kinnisasja müümisel käsundisaajat (nt maaklerit), kes osaleb müügi eesmärgil aktiivselt kinnisvara turustamise protsessis.

Vara Fond vs Maksu- ja Tolliamet

Riigikohus selgitas, kui põhjalikult peab maksuhaldur maksuotsust põhjendama ning kas maksuotsuse võib rajada üksnes üldistele väidetele ja oletustele. Kuigi maksuõigussuhetes on üldiseks tõendamise standardiks põhjendatud kahtlus, rõhutas kohus, et maksuotsus peab siiski olema selgelt motiveeritud ja sisaldama tõendite analüüsi, millele tuginedes on põhjendatud kahtlus kujunenud. Kui maksuotsus tugineb üksnes üldistele väidetele või oletustele, on tegemist põhjendamisveaga, mis peaks kaasa tooma maksuotsuse tühistamise.

X vs Maksu- ja Tolliamet

Riigikohus selgitas, et osaühingu juhatuse liikmele tehtud väljamakse puhul tuleb igal juhul hinnata väljamakse maksuõiguslikku sisu – kas tegemist on juhatuse liikme tasu või dividendiga. Kui väljamakse tehti osanikust juhatuse liikmele, ei saa automaatselt eeldada, et tegemist on juhatuse liikme tasuga, mis maksustatakse tööjõumaksudega. Maksuhaldur peab arvestama väljamakse majanduslikku sisu ja tõendeid selle kohta, mille eest raha maksti.

X ja Y vs Maksu- ja Tolliamet

Maksuhaldur on püüdnud jätkuvalt füüsilise isiku tuluna maksustada vara võõrandamist äriühingute kaudu – tehinguahelaid, kus füüsilised isikud võõrandavad vara enne kolmandale isikule müümist enda kontrolli all olevale äriühingule. Kohtud selgitasid, et füüsilised isikud võivad võõrandada oma vara enda kontrolli all olevale ärihingule ning tegemist ei ole automaatselt maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingutega, kui äriühing selle seejärel kallimalt võõrandab.

Kohtud rõhutasid, et maksukohustuslane võib teha maksuõiguslikult soodsaid valikuid, kui need ei moonuta tehingu tegelikku majanduslikku sisu. Füüsilisel isikul on võimalik kasutada enda vara äriühingu vormis ettevõtlusest tulu teenimiseks. Keelatud ega maksustatav ei ole ka see, kui füüsiline isik võõrandab oma vara enda kontrolli all olevale äriühingule turuväärtusest odavamalt ning äriühing teenib vara edasimüügist tulu.

X vs Maksu- ja Tolliamet

Rahvusvahelise kontserni Eesti äriühing osaleb ühingule kuuluva konto kaudu arvestusliku kontsernikonto (notional cash pooling) süsteemis. Maksu- ja Tolliamet luges maksukohustuslasele endale kuuluvale arvestuslikule kontsernikontole kantud raha varjatud kasumijaotuseks ning määras tulumaksu, viidates muu hulgas sellele, et sinna kogunenud summa kasvas aastatega, maksukohustuslane dividende ei olnud maksnud ning konto kasutamisel puudus maksuhalduri hinnangul äriline põhjendus.

Seevastu kohus leidis, et varjatud kasumijaotuse maksustamiseks peaks olema näidatud väljamakse või laenu- või krediidisuhtega võrdsustatud raha liikumine teisele isikule ning maksukohustuslase kontrolli alt väljumine ehk tulumaksuseaduse § 502 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, osundades ka arvestusliku kontsernikonto eripäradele: konto oli maksukohustuslase nimel, sweep oli ajutine ja tehnilist laadi (panga aruandlusest tingitud) ning omandiõigus rahale säilis.

Kohus leidis ka, et isegi kui rahasumma hoidmine oma kontol ei tarvitse olla maksuhalduri hinnangul äriliselt kõige mõislikum, ei too see iseenesest kaasa maksukohustust. Tegemist on esimese astme lahendiga ning otsus ei ole jõustunud.

Allikas: Vaidluste turuülevaade 2025. aasta