4. veebruaril ilmus Delfi Ärilehes artikkel, kus kirjutatakse, et Eesti elektri hinnale leevendust tooma pidanud suurte tuuleparkide projektid on uppunud bürokraatiasse ja arendajaid ähvardavad miljonitrahvid. Seetõttu on muutunud küsitavaks, kas need tuulepargid üldse valmivad.
Tuulepargid, mille lubasid rajada arendajad, kes tegid 2023. aastal toimunud viiendal taastuvenergia vähempakkumisel parimad pakkumised, peaksid valmima juba järgmise aasta keskpaigaks. Suurprojektidega pole aga seni jõutud ei planeeringute kehtestamiseni ega ehitustöödeni.
Delfi Ärileht kirjutab, et riik seisab silmitsi valikuga: kas nõuda reeglites näpuga järge ajades sisse miljonitesse eurodesse ulatuv tagatisraha või leida lahendus, et tuulepargid siiski valmis ehitataks.
Advokaadibüroo COBALTi energia, infrastruktuuri ja üldhuviteenuste ärivaldkonda juhtiv Mart Blöndal kommenteeris olukorda.
Blöndal selgitab, et riigil on siin vähe mänguruumi. „Trahvinõudest loobumine olukorras, kus riigil on selleks õigus, on Euroopa Komisjoni praktikas käsitletav ettevõtjale antava keelatud riigiabina,“ hoiatab ta.
Kuigi arendajad viitavad venivatele menetlustele kui vääramatule jõule, on juristide hinnang karmim. „See on tavaline äririsk, millega pakkujad pidid arvestama. Üldiselt on väga keeruline väita, et tavapärase haldusmenetluse läbiviimine võiks olla force majeure [vääramatu jõud],“ märgib Blöndal.
See tähendab, et kui riik otsustaks olla mõistlik ega küsiks trahve, võivad vähempakkumisel kaotanud või mitteosalenud ettevõtted riigi kohtusse kaevata, nõudes kahjutasu ebavõrdse kohtlemise eest.
