Lembit Tedder: Keskkonnaameti jahindusjärelevalve vajab korrastamist

2022 - 09 - 26
Artikli autor: Lembit Tedder

Artikkel ilmus 25. septembril 2022 Postimehes

  • Õiguskantsler viitas keskkonnaameti tegevuses kahele võimalikule kuriteokoosseisule
  • Riigiprokuratuur leidis samuti, et keskkonnaameti tegevus võib olla käsitletav kuriteona
  • Keskkonnaamet suhtub jahindusjärelevalve teostamisel seadusesse ükskõikselt

Keskkonnaametil tuleks seadusrikkumiseks tunnistatud jahimeeste pealtkuulamine lõpetada ning seda ka selgelt avalikkusele välja öelda, kirjutab vandeadvokaat Lembit Tedder.

Keskkond on globaalselt ja riiklikult keskse tähtsusega valdkond. Globaalsel tasandil toimuva kõrval – kas või hiljutised Pakistani üleujutused – ei tohi unustada ka kohalikku, olgu see siis Umbusi jõe reostus või jahindusalased mured, millel peatun siinses loos.

Selle aasta maikuus tegi õiguskantsler keskkonnaametile etteheite seoses jahimeeste raadioside salaja pealtkuulamisega. Sisuliselt kuulas (ja kuulab?) keskkonnaamet jahimehi salaja pealt ning õiguskantsleri hinnangul on selline tegevus seadusvastane, isegi kuritegelik. Õiguskantsler viitas keskkonnaameti tegevuses kahele võimalikule kuriteokoosseisule: eraviisiline jälitustegevus ja sõnumisaladuse rikkumine. Keskkonnaamet etteheidetega ei nõustunud ning ütles, et pöördub prokuratuuri kui parimate ekspertide poole nende hinnangu saamiseks.

Selle aasta juulikuus asus riigiprokuratuur samuti seisukohale, et keskkonnaameti ametnike tegevus võib olla käsitletav kuriteona ehk kinnitas õiguskantsleri seisukohta. Seega peaks praeguseks olema vaieldamatult selge, et keskkonnaameti, õigemini tema ametnike, tegevus on kõige paremal juhul kaheldava väärtusega ning halvemal juhul kuritegelik.

Samas pole minu teada keskkonnaamet ja tema ametnikud seni jahimeeste pealtkuulamist lõpetanud ega prokuratuuri seisukohta isegi mitte avalikult kommenteerinud. Ehk on keskkonnaameti uuel, 2022. aastal ametisse astunud peadirektoril Rainer Vakral ja miks mitte ka Saaremaa hingeeluga igati kursis oleval uuel keskkonnaministril Madis Kallasel nüüd õige aeg sõna võtta ja lahendada see olukord lõplikult. On aeg konkreetsete sammude jaoks.

Sisuliselt kuulas (ja kuulab?) keskkonnaamet jahimehi salaja pealt, õiguskantseleri hinnangul on selline tegevus seadusvastane, isegi kuritegelik.

Olukorras, kus pädevad asutused on keskkonnaameti tegevuse pehmelt öeldes maha laitnud, ei ole enam sobiv keskkonnaameti varasema juhi ning madalamal seisvate ametnike valesti tehtut põhjendada ning on aeg võtta vastutus ja vastutusalas olevad ametnikud korrale kutsuda. Seadusrikkumiseks tunnistatud pealtkuulamine tuleks lõpetada päriselt ja jäädavalt, ning seda ka selgelt avalikkusele välja öelda.

Keskkonnaameti jaoks pole see esimene kord viimaste aastate jooksul Saaremaa jahijärelevalvet teostades seadusega pahuksis olla. Alles eelmisel aastal heitis Harju maakohus lahendites 4-21-1795 ja 4-21-2324 keskkonnaametile ette laiaulatuslikku seaduse rikkumist.

Kohtunike tsitaadid kohtulahendites olid näiteks: «Selline käitumine riigiametniku poolt on kohatu ja ebaviisakas ning lisaks ka menetlusnormide mittejärgimine toimingute teostamisel ilmestab kohtuvälise menetleja ametnike suhtumist oma tööülesannete täitmisse ja käitumist järelevalve teostamise käigus» ja «Tegelikkuses ei järgitud Keskkonnaameti ametnike poolt menetlustoimingute tegemisel seadust».

Seega võib näha kujunemas teatud mustrit keskkonnaameti käitumises Saaremaa jahindusjärelevalve teostamisel, kus suhtutakse seadusesse ükskõikselt ning läbimõtlematult. Paraku ei ole seni näha, et riiklikul tasandil keskkonna eest vastutavad juhid oleks midagigi süstemaatilise seaduse rikkumise ja üleüldise korralageduse vastu ette võtnud.

On aeg päriselt ohjad kätte võtta, seda mustrit muuta ja olukorda parandada. Esimene samm oleks aga ebaseaduslike pealtkuulamiste peatamine ning tulutute õigustuste otsimise lõpetamine. Seda enam, et peatselt algab uus jahihooaeg.

Eesti õiguses kehtib kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte. See tähendab üldistatult, et kuriteo asjaolude ilmnemisel on prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust. Eesti õigus ei võimalda riigiametit kriminaalvastutustele võtta. Küll aga ei esine takistusi keskkonnameti ametnike suhtes, kui viimased panevad toime kuritegusid.

Hetkel tuleks tõdeda, et keskkonnaameti, õigemini tema ametnike tegevuses, on võimalikud kuriteo asjaolud ilmnenud vastavalt õiguskantsleri ja riigiprokuratuuri välja öeldule. Siit ka küsimus prokuratuurile: kas on alustatud kriminaalmenetlust keskkonnaameti ametnike vastutusele võtmiseks või kas seda vähemasti kavatsetakse teha, kui rikkumisi ei lõpetata?

Artikkel on kättesaadav: SIIT