Monika Koolmeister: Tegelike kasusaajate andmete avaldamise reegleid võiks muuta, et ennetada kohtuvaidlusi
2022 - 12 - 07
Artikli autor: Monika Koolmeister
Artikkel avaldati 6. detsembril Äripäevas
Euroopa Kohtu värske lahend annab tugeva viite, et üldine ligipääs äriühingute tegelike kasusaajate andmetele võib olla ka Eesti põhiseadusega vastuolus, kirjutab meie büroo partner Monika Koolmeister.
Eelmise kuu lõpus ilmnes huvitav tendents rahapesu tõkestamise kursil liikunud Euroopa institutsioonides. Euroopa Kohus tunnistas 22. novembril kohtuasjas C-37/20 ning C-601/20 kehtetuks rahapesu tõkestamise vastases direktiivis sätestatud kõikide isikute piiramatu õiguse pääseda ligi Euroopa Liidu äriühingute tegelike kasusaajate andmetele.
Otsuse kohaselt on kehtetu rahapesuvastase direktiivi säte, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende territooriumil registreeritud äriühingute või muude juriidiliste isikute tegelikke kasusaajaid käsitlev teave on igal juhul üldsusele kättesaadav. Kohus leidis, et olukord, kus igaühel on ligipääs tegelike kasusaajate andmetele, kujutab endast eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ebaproportsionaalset riivet.
Eraelu puutumatus ja isikuandmed on kaitstud ELi põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8. Suurem läbipaistvus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel võib olla põhiõiguste riivamiseks sobiv põhjus, kuid üldine veebipõhine ligipääs tegelike kasusaajate andmetele ei ole vajalik ega ka proportsionaalne rahapesuvastase direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Avalikest allikatest nähtub, et kohtuotsuste järgselt piirati üldine ligipääs tegelike kasusaajate registrile mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, seal hulgas Küprosel, Hollandis, Austrias ja Luksemburgis.
Loe täismahus artiklit: SIIN