Rauno Ligi ja Henri Hansson: kollektiivsed esindushagid – kas teie ettevõte peaks selle pärast muretsema?

Artikkel ilmus 6. märtsil 2025 Äripäevas. 

Kollektiivsed esindushagid – kas teie ettevõte peaks selle pärast muretsema?

1.jaanuaril 2025 jõustus Eestis seadusemuudatus, mis võimaldab tarbijate ja andmesubjektide kollektiivseid esindushagisid. Kuigi ka varasemalt oli tarbijatel võimalus luua tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks tarbijaühendus või esitada ettevõtja vastu teatud eelduste täitmise korral ühine hagi, on uus regulatsioon muutnud võimalikuks olukorra, kus muu isik (uue regulatsiooni terminoloogia kohaselt „pädev üksus“) esitab kohtule avalduse tarbijate individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks, nt kahju hüvitamise nõude. Selline areng esitab uusi väljakutseid ettevõtetele, kes peavad veelgi tähelepanelikumalt kaaluma oma riskijuhtimist ja hindama oma tegevuse vastavust kehtivatele õigusnormidele.

Mis on kollektiivsed esindushagid?

Kollektiivne esindushagi on seadusega ette nähtud menetlus, mida saab kasutada juhtudel, kus ettevõtjapoolne õigusnormide rikkumine on kahjustanud või võib kahjustada tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve. Eestlaste jaoks seondub eeltoodu tõenäoliselt USA teleseriaalidest tuntud class action kohtuasjadega, mis hõlmavad paljude tarbijate ühist võitlust (suur)korporatsioonide vastu. Sarnane menetlus (küll teatud erisustega) on nüüd võimalik ka Eestis, pakkudes võimalust tarbijate õiguste koondatud kaitseks. Kollektiivse esindushagi avalduse saab kohtule esitada nö „pädev üksus“, milleks on teatud nõuetele vastavad juriidilised isikud või pädevate üksuste nimekirja kantud valitsusasutused. Pädev üksus saab nõuda: 1) rikkumise tuvastamist, selle lõpetamist, edasise rikkumise keelamist või parandamisavalduse esitamist ja; 2) individuaalsete õiguskaitsevahendite, nagu nt kahju hüvitamine, kindlaksmääramist.

Millist ettevõtjat kollektiivsed esindushagid mõjutavad?

Regulatsioon mõjutab eriti neid ettevõtjaid, kes tegutsevad suuremahulise jaemüügi, e-kaubanduse või laiale tarbijaskonnale teenuste pakkumise valdkonnas. Kollektiivse esindushagi menetluse loomise eelnõu seletuskirja kohaselt võivad kollektiivsed esindushagid tõusetuda eelkõige side-, elektrituru- ning turismivaldkonnas, kuna nendes valdkondades võib ettevõtja potentsiaalne rikkumine mõjutada paljusid tarbijaid. Samamoodi võivad mõjutatud olla pangad, jaeketid, toidu- ja ravimiettevõtted, jäätmekäitlusfirmad jne – sisuliselt kõik ettevõtted, kelle klientuuri moodustavad tarbijad või andmesubjektid.

Ühe näitena sarnasest vaidlusest võib tuua 2015. aastal Riigikohtu menetluses olnud Tarbijakaitseameti hagi Elisa Eesti AS-i vastu, kus vaidlustati ettevõtte tüüptingimus, mis ei võimaldanud tarbijatele tasuta arve edastamist. Selles vaidluses tuli kohtutel muuhulgas analüüsida, kas vaidlusalune tüüptingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Juhul, kui kohus täna tuvastaks taolises kaasuses ettevõtjapoolse rikkumise, siis on teoreetiliselt pädeval üksusel olemas võimalus kaaluda kollektiivse nõude esitamist, nt tarbijatele kahju hüvitamiseks.

Kokkuvõttes võivad seega mõjutatud olla kõik ettevõtted, kes kasutavad tarbijate suhtes (ebaseaduslikke) tüüptingimusi või ei järgi seaduses kehtestatud nõudeid või tekitavad oma toodete või teenustega tarbijatele kahju. Tarbijate kahjunõuded tõusetuvad reeglina ka nt erinevate konkurentsiõiguslike rikkumiste tulemusel, olgu selleks siis ebaõiglane hinnastamine turgu valitseva ettevõtja poolt või konkurentide vahelised hinna või muud keelatud kokkulepped, mis tarbijaid kahjustavad.

Seadusemuudatustega loodi muu hulgas piiriülese kollektiivse esindushagi võimalus. Piiriülene kollektiivne esindushagi võimaldab Euroopa Liidu liikmesriigis määratud pädeval üksusel esitada hagi teise liikmesriigi kohtule, kui ettevõtja on rikkunud Euroopa Liidu õigusakte. Seda saab kasutada, kui rikkumine mõjutab mitme riigi tarbijaid või andmesubjekte. Näiteks, kui Eestis tegutsev ettevõtja valmistab ja laseb rahvusvaheliselt turule ohutusnõuetele mittevastavad tooted, mis põhjustavad Saksamaa ja Hollandi tarbijatele kahju, võivad teatud eelduste täitumisel Saksamaa ja Hollandi pädevad üksused potentsiaalselt esitada Eesti kohtule piiriülese kollektiivse esindushagi, nõudes kahju hüvitamist. Seega kujutavad piiriülesed kollektiivsed esindushagid otsest riski ettevõtjatele, kelle tegevus ulatub teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijate või andmesubjektideni.

Rahvusvahelisest praktikast võib tuua mitmeid näiteid kollektiivsetest esindushagidest

Kuigi Eestis loodi kollektiivsete esindushagide menetlus alles 1. jaanuaril 2025 jõustunud seadusemuudatustega, on mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides selline võimalus olnud juba pikemat aega olemas. Näiteks võib tuua esile järgmised kaasused:

• Dieselgate raames esitatud hagid: Volkswageni emissiooniskandaal tõi kaasa arvukalt kollektiivseid esindushagisid, sealhulgas erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides.
• Max Schrems vs Facebook: Austria aktivist M. Schrems algatas kohtuasja Facebooki (nüüd Meta) vastu, viidates EL-i andmekaitseõiguse rikkumistele. Kohtuasjaga soovis liituda ca 25 000 kasutajat. Selles asjas kollektiivhagi esitamine aga ebaõnnestus.
• Meta vs Portugali tarbijaühendus: Portugali tarbijaühendus DECO esitas nõude Meta vastu andmekaitse reeglite rikkumise tõttu seoses Cambridge Analytica skandaaliga. Vaidlus lahenes kompromissiga.
• Enel Energia hinnatõusu kohtuasi Itaalias: Itaalia tarbijaühendused esitasid hagi Enel Energia vastu, süüdistades ettevõtet hinnatõusude ebaõiges kommunikeerimises ja nõudes tarbijatele hüvitiste tasumist.
• ANT vastu esitatud kollektiivhagi Portugalis: tarbijaühendus Ius Omnibus esitas kollektiivhagi Portugali ühingu ANT (Associação Nacional de Topógrafos) vastu, viidates konkurentsi piiravale hinnakokkuleppele. Kollektiivhagis jõuti kompromissile, mille kohaselt ANT nõustus hüvitama tarbijatele 5% nende teenuste eest makstud summast. Kollektiivhagi esitamisele eelnevalt oli ANT-poolse konkurentsirikkumise tuvastanud Portugali konkurentsiamet, mis määras ANT-le 50 000 euro suuruse trahvi.

Seega kuigi kollektiivsed esindushagid on Eestis alles uus nähtus, on need mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides võimaldanud tarbijate õigusi kaitsta ettevõtete vastu. Võib eeldada, et on ainult aja küsimus, mil esimesi sarnaseid vaidlusi ka Eestis näha saame.

Mõned soovitused, kuidas saavad ettevõtted juba varakult valmistuda kollektiivseteks esindushagideks või neid ennetada:

• Tehke põhjalik audit ettevõtte toodetest, teenustest ja tegevusvaldkondadest ning neile kohalduvast regulatsioonist ja õiguslikest nõuetest, et tuvastada tarbija- ja andmesubjektide vaidluste võimalikud riskid ning need minimeerida. Selle tulemusel peaks tekkima veendumus, et ettevõtte tegevus vastab kohalikele ja rahvusvahelistele õigusaktidele kõikidel turgudel, kus tegutsete.
• Jälgige regulaarselt klientide tagasisidet ja lahendage kaebused, et vältida probleemide eskaleerumist. Koondage vastav informatsioon õigesse üksusesse, et riskid õigel ajal tähelepanuta ei jääks.
• Ajakohastage ettevõtte kliendilepingute (tüüp)tingimused kooskõlas viimase aja nõuete ja kohtupraktikaga.
• Tagage ettevõtte küberturvalisus ning vastavus andmekaitsenõuetele. Koolitage töötajaid vastavatel teemadel, samuti konkurentsiõiguse küsimustes.
• Looge plaan võimalike kollektiivhagide käsitlemiseks, et reageerida kiiresti ja efektiivselt.
• Kindlustage võimalusel enda ja oma töötajate tegevus. Kasutage kindlustustooteid, mis kataksid võimalikud õigusabikulud kui ka potentsiaalsed kahjunõuded.

Kokkuvõte

Kollektiivsete esindushagide regulatsioon suurendab ettevõtjate jaoks õiguslikke riske ja nõuab täiendavat tähelepanu riskijuhtimisele. Ettevõtjatel tuleb põhjalikult hinnata oma tegevuse vastavust õigusnormidele ja võtta tarvitusele ennetusmeetmed võimalike kollektiivsete esindushagide vältimiseks. Varajane ettevalmistus, riskide kaardistamine ja õiguslike nõuete täitmine aitavad neid riske maandada ning ennetada. Juhul kui majasiseselt jääb nende teemadega tegelemisel oma jõust väheks, siis tasub kindlasti kaaluda välise (õigus)abi kasutamist. Reeglina on selline ennetav tegevus oluliselt odavam, kui tagajärgede ja konkreetsete menetlustega tegelemine.