Euroopa Liidu nõukogu poolt 2023. a vastu võetud palkade läbipaistvuse direktiivist on pikalt räägitud. Direktiivi eesmärgiks on vähendada naiste ja meeste palgalõhet ja tagada võrdse töö eest võrdne tasustamine. Direktiivi nõuded tuleb kõigi liikmesriikide õigusesse üle võtta hiljemalt 7. juuniks 2026, kuid Eesti otsustas viimase hetkel minna teist teed.
Ehkki töötajate diskrimineerimine töötasustamisel on olnud keelatud juba pikka aega, ei ole senised üldsõnalised reeglid olnud piisavad, et kaotada põhjendamatud palgaerinevused nais- ja meestöötajate vahel. Direktiiviga on liikmesriikidele kehtestatud nõue täiendavate meetmete rakendamiseks, et töötajaid töötasustamisest ja palgaerinevustest paremini informeerida ja mõjutada tööandjaid oma palgasüsteeme objektiivsemalt kujundama.
Ehkki direktiivi nõuded tuleb kõigi liikmesriikide õigusesse üle võtta hiljemalt 7. juuniks 2026 ja ettevalmistused selleks on kestnud pikalt, teatas Eesti Vabariigi Valitsus aprillis, et ei kavatse direktiivi tähtaegselt tervikuna üle võtta, vaid taotleb direktiivi jõustumise edasilükkamist kahe aasta võrra ning selle ümbertegemist. Põhjuseks on valitsus toonud vajaduse vältida Eesti ettevõtete halduskoormuse suurenemist.
Kõigist direktiivis toodud põhimõtetest siiski ei loobuta. Valitsus on otsustanud viia mõned direktiivis toodud tööandja kohustused töölepingu seadusesse, mille kohta on ette valmistatud ka vastav eelnõu:
- enne töövestlust tuleb kandidaadile teada anda pakutava töökoha töötasu või selle vahemik;
- kandidaadilt ei tohi küsida varasema töötasu kohta;
- tööandja ei tohi takistada töötajatel oma töötasust rääkimist (konfidentsiaalsusele viidates vms).
Samas on valitsus öelnud, et ei liigu edasi nende direktiivist tulenevate kohustuste ülevõtmisega, mis nõuavad tööandjalt rohkem lisatööd:
- detailse töötasustruktuuri loomine;
- regulaarne aruandlus suurematele tööandjatele;
- töötasustamisega seotud selgitamiskohustused.
Vaatamata Eesti ja mõnede teiste liikmeriikide pöördumisele direktiivi jõustumise edasilükkamiseks ja selle ümbervaatamiseks, teatas Euroopa Komisjon eelmisel nädalal, et ei kavatse direktiivi lihtsustada ega tähtaegu muuta, kuna peab direktiivi hädavajalikuks meeste ja naiste võrdse tasustamise tagamiseks. Need liikmesriigid, kes olid lootnud direktiivi jõustumise edasilükkamist, lähenevad nüüd direktiivi 07.juuni 2026. a ülevõtmise tähtajale teadmisega, et Euroopa Komisjon nõuab direktiivi implementeerimist esialgse ajakava kohaselt ja võib algatada rikkumismenetluse riikide (sealhulgas Eesti) suhtes, kes ei ole vajalikke sammu astunud.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole otsekohaldatav ja tööandjatele tekivad direktiivis sätestatud kohustused üksnes pärast seda, kui igas liikmesriigis on vastu võetud vastav kohalik regulatsioon. Tööandjate seisukohast tähendab tänane olukord seda, et direktiivi nõuete täitmine on ajutiselt edasi lükatud, välja arvatud eeltoodud üksikud vähemkoormavad nõuded. Millal tuleb tööandjatel direktiivi nõudeid tervikuna rakendama hakata ning kuidas need täpselt Eesti õigusesse üle võetakse, ei ole täna teada.
