2. augustil 2026 hakkasid kohalduma Euroopa Liidu tehisintellekti (AI) määruse läbipaistvuskohustused. Mida see aga praktikas tähendab ning kellele ja kuidas need kohustused kohalduvad?

Hiljuti kehtima hakanud nõuete mõte on lihtne – inimene peab aru saama, et talle näidatav foto, video või tekst on AI-ga loodud või manipuleeritud. Samuti peavad inimesed aru saama, et nad suhtlevad AI-ga, nt vestlusrobotiga, mitte päris inimesega. Seda seetõttu, et juba praegu on ütlemata keeruline aru saada, kas see, mida meile näidatakse, on päris. AI-tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ning ilmselt pole enam valdkonda, kus seda ei kasutataks. Peaasjalikult internetis leidub ohtralt erinevat sisu, mille loomisel on kasutatud AI-d. AI abil loodud pildid või videod ei ole enam sellised, kus inimesel on sõrmede asemel ainult käelaba ning vestlusrobot vestleb vigases eesti keeles. Mida aeg edasi, seda realistlikum kõik on, mis omakorda on ammu tinginud vajaduse seda seadusandjate poolt ohjata.

Rollidest sõltuvad kohustused

Läbipaistvuskohustus kehtib AI-süsteemi pakkujatele (provider) ja juurutajatele (deployer), kuid sõltuvalt rollist on neil erinevad kohustused.

Et oleks lihtsam, meeldetuletuseks, kes on kes: kui olete ehitanud või turule toonud AI-l põhineva süsteemi või AI-rakenduse oma nime või kaubamärgi all, olete ilmselt pakkuja rollis. Siin saame näiteks tuua klienditeeninduse vestlusrobotid, mis on loodud klienditoe töö efektiivsemaks muutmiseks ja kulude kokkuhoiuks.

Seevastu juurutaja rollis on ettevõte, kui ta kasutab AI-tööriista mingite ülesannete täitmiseks. Lihtsaks näiteks oleks siin teie ettevõttes kasutusel olev ChatGPT või MS Copilot, mida kasutate näiteks tekstide koostamiseks ja toimetamiseks.

Laias laastus jagunevad kohustused järgmiselt: pakkuja peab juba AI-süsteemi ehitamisel tagama, et läbipaistvusmeetmed on süsteemi sisse ehitatud. Samas vastutab juurutaja AI-süsteemi kasutamise ja väljundite avaldamise eest.

Millal teavitada inimesi, millal mitte?

Suhtlus AI-ga

Pakkujad peavad tagama, et inimestega vahetult suhtlema mõeldud AI-süsteemid on loodud nii, et inimestele antakse teada, et nad suhtlevad AI-süsteemiga. Erand kehtib juhul, kui see on piisavalt informeeritud, tähelepaneliku ja aruka inimese jaoks ilmne.

Näiteks, kui teie ettevõte loob vestlusroboti või mõne muu virtuaalse assistendi, kes on mõeldud veebipoes või iseteenindusportaalis otse inimesega tellimuste, lepingute jm küsimuses suhtlema, tuleb inimesele teatada, et ta suhtleb AI-ga, välja arvatud, kui kontekstist tulenevalt on see ilmselge.

Seda, kas kontekstist tulenevalt on AI-ga suhtlemine ilmselge, tuleb pakkujal hinnata eraldi, võttes arvesse sihtrühma koosseisu, kasutajate digitaalse kirjaoskuse taset, suhtluse olemust ning kasutajaliidese kujundust.

Süvavõltsingu märgistamine

Samuti peavad sünteetilist heli-, pildi-, video- või tekstisisu loovate AI-süsteemide pakkujad tagama, et AI-süsteemi väljundid on märgistatud ja nende puhul on võimalik tuvastada, et need on kunstlikult loodud või nendega on manipuleeritud. On ka erisusi, nt juhul, kui AI-süsteemid täidavad standardset redigeerimise abifunktsiooni (õigekirjakontroll, vormindamine jms) või kui need ei muuda oluliselt juurutaja esitatud sisendandmeid ega nende tähendust (nt fotol punaste silmade eemaldamine, videolt taustamüra eemaldamine, et kõne tuleks paremini esile vms).

Meeles tasub pidada, et kuigi AI-süsteemi pakkuja peab tagama tehnilise võimekuse (masinloetava märgistuse lisamise), on juurutaja see, kes peab süvavõltsingute avaldamisel need inimesele arusaadavalt märgistama. Pakkuja masinloetav märgistus (nt vesimärk metaandmetes) ei ole inimesele tajutav. Samas peab juurutaja lisama inimesele arusaadava märgistuse, näiteks teksti „AI abil loodud“.

Igasugust materjali ei pea tähistama, kuid kohustus on tähistada süvavõltsingud (deepfake). Kui tehakse tavapärast pildi-, heli- või videotöötlust, nagu müra eemaldamine, taustahelide kõrvaldamine, punasilmsuse korrigeerimine, värviparandus jms, siis seda ei pea tähistama. Süvavõltsing on AI abil loodud või muudetud pilt, heli või video, mis näeb välja päris, kuigi tegelikult ei ole. Näiteks kui luuakse video, kus tuntud inimene ütleb midagi, mida ta tegelikult pole öelnud.

Seega peavad sellise AI-süsteemi juurutajad, mis loob või manipuleerib pildi-, audio- või videosisu, mis kujutab endast süvavõltsingut (deepfake), avalikustama, et sisu on kunstlikult loodud või manipuleeritud.

Eesmärk on peaasjalikult vähendada kellegi teisena esinemise, valeinfo levitamise, manipuleerimise ja pettuse riske.

Kui sisu moodustab osa ilmselgelt kunstilisest, loomingulisest, satiirilisest, väljamõeldud või samalaadsest teosest või programmist, on läbipaistvuskohustused mõneti leebemad. Sel juhul piisab, kui piirduda loodud või manipuleeritud sisu olemasolu avalikustamisega nii, et see ei takista teose kuvamist ega kasutamist. Erinevus seisneb selles, et esimene kehtestab üldise kohustuse süvavõltsingust teavitada, teine aga lubab kunstilise või satiirilise sisu puhul teha seda vähem häirival viisil.

Näiteks kui aastavahetuse naljasaates näidatakse videot tuntud inimesest, kes teeb midagi, mida ta pole kunagi teinud, siis tõenäoliselt piisab sellest, kui vaatajale eelnevalt teatada, et tegemist on AI-ga loodud või muudetud sisuga. Videole ei pea siis eraldi lisama nt vesimärki, et tegemist on AI abil loodud videoga. Sellega kaasnevad ka omad ohud ning eks praktika paneb kõik alles paika.

AI abil teksti loomine või manipuleerimine

Igasugust AI abil loodud või redigeeritud teksti ei pea tähistama. Märgistamiskohustus puudutab eelkõige olukorda, kus AI abil luuakse või muudetakse teksti, mis avaldatakse eesmärgiga teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvatest küsimustest. Näiteks võib avalikku huvi käsitlevaks tekstiks olla AI abil koostatud ametiasutuse hoiatus drooniohu kohta või AI abil muudetud investoriteave börsiettevõtte veebilehel.

Ka sellist teksti ei pea AI-ga looduks märkima, kui see on enne avaldamist läbinud sisulise inim- või toimetuskontrolli ning füüsiline või juriidiline isik kannab avaldatud sisu eest toimetuslikku vastutust. See tähendab, et oluline ei ole niivõrd see, kui suure osa tekstist kirjutas AI, vaid see, kas inimene on teksti enne avaldamist sisuliselt kontrollinud ja selle eest vastutuse võtnud. Pelgalt formaalsest või pealiskaudsest ülevaatamisest ei pruugi piisata.

Näiteks kui lasete ChatGPT-l koostada avalikku huvi käsitleva artikli täielikult valmis, kuid vaatate selle enne avaldamist sisuliselt üle, kontrollite vajadusel fakte ja vastutate selle avaldamise eest, ei ole kohustust märkida, et tekst on loodud AI abil.

Samuti ei tähenda ChatGPT kasutamine e-kirja, lepingu või tavapärase reklaamteksti koostamiseks või toimetamiseks iseenesest seda, et tekst tuleb AI-ga looduks märkida. Seda enam ei teki sellist kohustust juhul, kui kasutate AI-d üksnes enda koostatud teksti õigekirja, grammatika või sõnastuse parandamiseks. Tavapärased e-kirjad ja lepingud ei ole üldjuhul avalikkusele avaldatud tekstid ning ka tavalised reklaam- ja tootekirjeldused ei kuulu pelgalt oma olemuse tõttu avalikku huvi käsitlevate tekstide hulka.

Emotsioonituvastuse ja biomeetrilise kategoriseerimise süsteemid

Juurutajad, kes kasutavad emotsioonituvastuse või biomeetrilise kategoriseerimise süsteeme, peavad inimesi süsteemi toimimisest teavitama. Näiteks kui toidupood tahaks varguste vältimiseks kasutada klientide näoilmete analüüsimiseks emotsioonituvastussüsteemi, tuleks kliente sellest teavitada enne või hiljemalt hetkel, mil nad süsteemi jälgimisalasse sisenevad. Samas on siin äärmiselt oluline arvestada sellega, et isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsiooniga (sh GDPR-iga), mis seab omalt poolt ranged nõuded ja piirangud.