COBALT viis Vabariigi Valitsuse Riigikohtus võidule venekeelsete gümnaasiumide eesti õppekeelele üleminekuga seotud kohtuvaidluses
2014 - 04 - 29
COBALT esindas Riigikohtus edukalt Vabariigi Valitsust palju meediakajastust leidnud ja avalikku debatti tekitanud kohtuvaidluses kaebajate Tallinna linna, Narva linna ja Narva koolilapse isaga, kes nõudsid vene õppekeele kasutamise jätkamist gümnaasiumides.
Kohtuvaidluses esindas valitsust vandeadvokaat Triinu Hiob ja vastutav partner oli vandeadvokaat Liina Linsi.
Tallinna ja Narva linn taotlesid reas koolides eesti õppekeelele üleminekust erandite tegemist ja gümnaasiumiastmes venekeelse õppe jätkamist. Linnad vaidlustasid need Vabariigi Valitsuse korraldused, milles luba venekeelse õppe jätkamiseks ei antud.
Tallinna linna ja Narva linna hinnangul rikkus Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, kuna riik sekkus munitsipaalkoolide õppekorraldusse kui kohaliku elu küsimusse. Samuti väitsid linnavalitsused, et eesti õppekeelele üleminek vajab täiendavaid rahalisi vahendeid ümberkorralduste läbiviimiseks, mida neile pole eraldatud. Ühtlasi leidsid kaebajad, et põhiseaduse kohaselt valib vähemusrahvuste õppeasutuste õppekeele õppeasutus ning Vabariigi Valitsuse korraldused on vastuolus rahvusvahelise õiguse normide ja õigusaktidega. Narva koolilapse isa soovis, et tema pojale säilitataks venekeelne õpe, kuna poja emakeel on vene keel ja venekeelse õppe kaotamine rikuks tema rahvusliku enesesäilitamise õigust ja identiteeti.
Vabariigi Valitsuse hinnangul olid kaebused alusetud ja ta vaidles neile täies ulatuses vastu. Iga eranditaotlust oli hoolikalt kaalutud ja vaidlusalustes koolides ei olnud põhjust juba aastaid kavandatud eesti õppekeelele üleminekust loobuda. Eesti keelel on riigikeelena eriline staatus ja prioriteet selle kasutamisel muuhulgas hariduses. Sellest tulenevalt on koolide õppekeele valik riigielu küsimus. Vabariigi Valitsuse seisukoht oli, et Eesti õppekeele kasutuselevõtt ei ohusta vähemusrahvuse identiteedi ega keele säilimist, kuna ka edaspidi saab jätkata venekeelset õpet kuni 40% ulatuses õppekava kohustuslikust mahust. Ühtlasi on koolidele läbi aastate eraldatud täiendavaid rahalisi vahendeid eesti õppekeelele ülemineku ettevalmistamiseks.
Riigikohtu halduskolleegium selgitab oma 28.aprilli otsuses, et munitsipaalgümnaasiumide õppekeele määramine on riigielu küsimus ning kohalikul omavalitsusel ei ole õigust otsustada gümnaasiumi õppekeele üle ega nõuda munitsipaalgümnaasiumides venekeelse õppe säilitamist.
Kohtuvailduse käiku on jälginud ja kajastanud mitmed meediaväljaanded.