Lembit Tedder kommenteerib Äripäeva veergudel tekstiilifirma Wendre kohtuvaidlust

Artikkel ilmus 19. jaanuaril Äripäevas

Äripäev avaldas täna loo tekstiilifirma Wendre kohtuvaidlusest, kus ettevõte omanik Peeter Hunt nõuab ligi kolme miljonit eurot endistelt juhtivtöötajatelt, süüdistades neid materjalide varguses oma uue äri jaoks.

Tsiviilhagis nõuab Wendre endiste töötajate poolt loodud uuelt firmalt Paragon Sleepilt 2,79 miljonit eurot. Lisaks nõutakse kõigilt asjaosalistelt õiglast kahjuhüvitist, saamata jäänud tuludelt viiviste tasumist ning süüdimõistmise korral kohtukulude kandmist. Samaaegselt on käsil ka kriminaalmenetlus. Tsiviilhagi menetletakse samas menetluses kriminaalasjaga ja kui kohus tunnistab isiku süüdi ning leiab, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, rahuldab kohus ka tsiviilhagi.

Meie vandeadvokaat ja majanduskuritegude valdkonna kaasjuht Lembit Tedder märkis, et Wendre-taoliste vaidluste puhul on esmatähtis, et kannatanu tagaks ettevõtte toimimise ja jätkusuutlikkuse.

Tedder selgitas, et kui taoliste vaidluste puhul asjaosalised kokkuleppele ei jõua, soovib kannatanud pool alustada reeglina nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetlust oma õiguste igakülgseks kaitseks. Ta teeb seda lootuses, et vähemalt ühes neist õnnestub saavutada soovitud tulemus.

Tsiviilmenetluses saab eeskätt nõuda ebaseadusliku tegevuse lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kriminaalmenetluses lahendatakse seevastu ennekõike küsimus, kas isik on pannud toime karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastava kuriteo. Selle raames saab esitada ka näiteks tsiviilhagi, täpsustas Tedder. Sedalaadi vaidluste puhul on asjakohased muuhulgas usalduse kuritarvitamise või omastamise ja ärisaladuste õigustamata avaldamise ja kasutamise kuriteokoosseisud, selgitas ta.

Tsiviilmenetlus on Tedderi sõnul võistlev menetlus ning kohus menetleb asja nii-öelda kannatanu hagi alusel, see tähendab, et ta saab ise oma advokaatide vahendusel kujundada, mida, miks ja kellelt ta nõuab.

Kriminaalmenetluses ei juhi kannatanu ega tema advokaadid menetlust, seda teeb prokuratuur.

“See tähendab muuhulgas, et prokuratuur võib üks hetk öelda „Ei, ma ei uuri“ või siis jääb asi aastateks kuskile lauanurgale seisma. Olgu siis probleem selles, et ametil pole ressurssi, tahtmist, teadmist või muud sellist asja menetlemiseks. Teiselt poolt menetletakse kohati arusaamatu entusiasmi ja ressurssi kuluga asju, mida ilmselgelt menetlema ei peaks. Majanduskuritegude menetlemine Eestis on problemaatiline, kuid eks kõik ajas areneb paremuse poole ning omalt poolt aitame seda praktikat kujundada,” ütles Tedder.

Loe täismahus artiklit: SIIN