Õigusteenuse turu suundumused Balti riikides vaidluste ja maksejõuetuse vaatest

Artikkel ilmus 30 jaanuar 2025 Äripäeva Finantsuudises. 

Eelmisel nädalal ilmus advokaadibüroo COBALT Balti vaidluste turuülevaade, mis sisaldab kokkuvõtet Baltikumi õigusmaastikku kujundanud trendidest 2024. aastal.  

Tuginedes varasemate, vaid Eestit käsitlenud turuülevaadete positiivsele vastuvõtule, hõlmab seekordne ülevaade vaidluste lahendamise arenguid ka Lätis ja Leedus. Turuülevaade põhineb avalikest allikatest ja kaasustest kogutud andmetel, et anda terviklik pilt Balti riikide vaidluste lahendamise arengutest.  

Vaidluste püsivus muutuste keskel 

„Hoolimata kestvatest majanduslikest raskustest on vaidluste lahendamise turg Balti riikides näidanud märkimisväärset vastupidavust. Viimase aasta jooksul suurenenud konkurentsivaidluste arv ning sagenenud pankroti- ja saneerimismenetlused on toonud esile, kui oluline on vaidluste tõhus lahendamine äritegevuse stabiilsuse tagamiseks,“ märkis juhtivpartner Jaanus Mody.  

Nagu ka muu maailm, seisavad Balti riigid silmitsi pandeemia järelmõjude, inflatsioonisurve ja geopoliitiliste pingetega. Need tegurid on oluliselt mõjutanud ka vaidlusi alates töövaidlustest kuni riigihangeteni. Ka regulatiivne järelevalve on erinevates sektorites märgatavalt kasvanud. 

Osanike vahelised vaidlused lõppevad enamasti kompromissiga ka teistes Balti riikides 

„Eelmisel aastal tegid nii Eestis kui ka Leedus kõrgema astme kohtud olulisi otsuseid seoses dividendide jaotamisega,“ võttis asja kokku partner Annika Peetsalu. . Eestis sai selgust küsimus, millistel tingimustel on võimalik dividendi osanike vahel ebaproportsionaalselt jagada (Traat Holding vs Eesti Traat), samal ajal kui Leedus selgitas kõrgem kohus, millistel tingimustel tohib äriühing maksta dividende, kui äriühingul on täitmata kohustusi (Grigaliunas Holdings vs Isa Balt).  

Lätis oli teravalt õhus aktsionäride isikuandmete kaitse küsimus. Nimelt jõustusid 2023. aastal  Lätis seaduse muudatused, mis kohustasid börsiettevõtteid avalikustama aktsionäride isikuandmeid. Läti põhiseaduslik kohus on pöördunud antud küsimuses Euroopa Kohtu poole, et saada juhiseid vaidlusaluse direktiivi tõlgendamise osas. Antud vaidluse tulemus peaks mh lahendama küsimuse, kes üldse võiks sellistele andmetele ligipääsu saada.  

Intellektuaalse omandi ja infotehnoloogia valdkonna kaasjuht ning patendivolinik Liina Jents lisab, et intellektuaalomandi ning andmekaitse vaidlusi domineeris farmaatsia- ja meditsiinisektor.  

Ehitusvaidlustest 

Vandeadvokaat Tavo Tiits võtab ehitusõiguse vaidluste trendid kokku järgmiselt: ehitussektori vaidluste põhjused ja suundumused kõigis kolmes Balti riigis suhteliselt sarnased. Põhiliselt tekivad vaidlused lepingute nõuetekohase täitmise üle, mis on omakorda seotud lepingutingimuste ja õigusaktide erineva tõlgendamisega. Aina enam tuleb vaidluste ennetamiseks tähelepanu pöörata keskkonnakaitse ja -mõjude aspektidele. Kuigi vaidluste arv on aja jooksul suurenenud, ei tähenda see siiski seda, et kõik sellised vaidlused jõuavad kohtusse. Arvestades, et ehitusvaidlused on reeglina nüansirikkad ja tehnilised, pole midagi tavapäratut, et tekkinud vaidlus lahendatakse lõpuks kompromisskokkuleppega. 

Majanduskuritegudest 

COBALTi majanduskuritegude valdkonna juhid Rauno Ligi ja Lembit Tedder nendivad, et möödunud aasta oli majanduskuritegude menetluste lõikes aktiivne ning täis muutusi kõigis Balti riikides. Ka rahapesu- ja teised finantskuriteod on olnud Balti riikides viimasel aastal laialt tähelepanu pälvinud teemadeks. Leedus on tähelepanu alla jõudnud arvukad küberpettused mitte üksnes inimeste, vaid ka suurte äride vastu. Nende kuritegude keerukus, mis hõlmab sageli mitut jurisdiktsiooni ja rahvusvahelist koostööd, tekitavad väljakutseid ja takistavad oluliselt asjade tõhusat lahendamist.   

Lisaks toob raport veel välja, et majandus- ja korruptsioonikuritegude eest reaalse vangistuse määramise surve on tunduvalt suurenenud nii Eestis kui Leedus. 

Eelmisel aastal tõusis pankrottide ja saneerimiste arv kõikides Balti riikides 

Ülevaate kohaselt tõusis kõigis kolmes riigis võrreldes 2023 aastaga pankrottide arv ca 15%. 

Sarnaselt Eestiga, sai ka Leedus tugevalt pihta ehitussektor. Leedus mõjutasid pankrottide arvu poliitilised otsused – nii miinimumpalga tõus kui ka toitlustusettevõtetele 9%-lise käibemaksu rakendamise peatamine. Lätis paistis silma Baltic International Bank pankrotimenetlus, samas kui Eestis oli tähelepanuväärne lennundussektorit mõjutanud Noridica ja tema tütarettevõtte Xfly püsivalt maksejõuetuks muutumine. 

 „Paralleelselt pankrottide arvu suurenemisega tõusis kõikides Balti riikides ka saneerimiste arv. Eestis algatati 2024 aastal rekordiliselt 28 ettevõtte saneerimismenetlust,“ tõi partner Annika Peetsalu esile. See oli samal tasemel Leeduga, kus toimus samuti 28 menetlust, millest 4 hiljem tühistati.  

Kõige rohkem tähelepanu sai Planet42 saneerimismenetlus, mis omas olulist mõju Eesti investeerimiskogukonnale ja mille järellained ulatuvad ka käesolevasse aastasse, kui viiakse läbi ettevõttesse investoreid koondanud ühingute pankrotimenetlusi.  

Läti restruktureerimiste arvu mõjutas Euroopa Liidu saneerimise ja maksejõuetuse direktiivi vastuvõtmine, mis annab ettevõtetele kava vastuvõtmiseks rohkem aega. Probleemiks on endiselt see, et algatatud menetlustest jõuab kava vastuvõtmiseni üksnes väike osa ettevõtteid, kuid restruktureerimise edukus võimaldab siiski säilitada arvukalt töökohti (nt hetkel pooleliolev East Metal, milles töötab 550 töötajat). 

Partner Annika Peetsalu ja valdkonnajuht Kaidi Reiljan-Sihvart toovad esile, et keerulisemates majandusoludes on kõikides Balti riikides teravama tähelepanu all ka ettevõtte juhatus, keda kaastakse vaidlustesse või üritatakse ettevõtte kehvema käekäigu korral vastutusele võtta. Eriti teravalt tõusetub juhatuse vastutus maksejõuetuse olukorras, kui hakatakse välja selgitama, mis maksejõuetuse põhjustas. 

Töövaidlused 

Valdkonnajuht Kadri Michelson võtab kokku, et läbi aastate on peamised töövaidlused olnud seotud töölepingute lõpetamistega, seda kõigis kolmes Balti riigis. Ühise läbiva joonena on viimasel aastal aga tõusnud vaidluste arv, kus hinnatakse eetilisi ja moraaliga seotud küsimusi nagu näiteks võrdse kohtlemise, ahistamise ja diskrimineerimise juhtumid. Selgelt on majandusolukorra keerukuse tõttu kõigis kolmes Balti riigis suurenenud töölepingute lõpetamiste arv – seda kas koondamise tõttu või põhjusel, et töötaja ei ole enda tööülesannete täitmisel piisavalt efektiivne ja pädev (nn underperformace juhtumid). Seejuures ei ole see aga vähemalt Eestis mõjutanud kohtusse jõudnud töövaidluste arvu, mis on jäänud võrreldes varasema aastaga samaks. 

Tulevikku vaadates 

2025. aastasse jõudnuna seisab Balti vaidluste turg silmitsi uute arengutega. Õigusvaidluste maastikku hakkavad kujundama uued Euroopa Liidu direktiivid, tehnoloogilised uuendused ja muutuvad majanduslikud eesmärgid. Alanud aastal näeme ette vaidluste kasvu andmekaitse, küberkuritegevuse ning keskkonna valdkondades. Samuti on oodata suuremat tähelepanu äriühingu juhtimise küsimustele ning regulatiivsete nõuete järgimisele.