Lõppenud aastal oli kohtupidamisega seotult suur fookus kavandataval kohtureformil. Kärped kohtute eelarves, sellega kaasnenud töökoormuse kasv ning kohtute ümberkorraldamise plaanid tekitasid teatud ebakindlust, kuid samas ei mõjutanud see siiski kohtusse pöördumiste arvu.

2025. aastal esitati Eesti kohtutesse esimeses astmes lahendamiseks varasemast veidi enam asju:

  • 37 532 (+6,4% ) tsiviilasja
  • 10 498 (−5%) kriminaalasja
  • 5161 (+9,8%) väärteoasja
  • 3444 (+1,7%) haldusasja

Küll aga on selgelt tunda, et suuremad ja keerulisemad menetlused on muutumas oluliselt aeglasemaks. Esimese astme otsuseni võib minna isegi 3-5 aastat. Selline trend tekitab võimalusi arendada vahekohut, sest nii pikad menetlused ei ole ettevõtluse vaatest toimivad.

Majandus- ja ärikeskkonna stabiliseerumisega tuli järjest enam esile kaasusi, mis puudutasid juhtkonna vastutust. Küllaltki uudsena on tekkinud küsimused juhtkonna vastutusest ka riigile kuuluvate ettevõtete tasandil.

Suurenenud on n-ö isiklike kaasuste arv ja maht, eelkõige perekonna- ja pärimisasjades, kuid ka nn laimuasjades, kus valeinfot on lihtne kiiresti levitada ning sellega kaasnevat kahju keeruline tagasi pöörata.

Järjest enam ja järjest suurenevate regulatsioonide valguses hoitakse teravalt silma peal ka riigi tegemistel. Ettevõtjad ei karda vaielda riigiga ega tunneta, et riik on n-ö võitmatu. Seetõttu võib lähiaastatel suureneda ka riigi vastutust puudutavate vaidluste arv ning on lootust, et kujuneb välja selgem praktika, millal ja mille eest riik peab vastutama.

Kriminaalõiguses on aina aktuaalsemaks toimingupiirangu hägususe ja Prokuratuuri tegevusega seotud küsimused. Konkurentsiseaduse muudatustest tulenevalt võib suureneda järelevalvemenetluste ja väärteomenetluste arv ning sellega kaasnevad trahvid.

COBALT annab juba mitmendat aastat järjest välja vaidluste turuülevaadet, kajastamaks keskmiste ning suuremate ettevõtjate jaoks olulisemaid trende ja kaasuseid. Nii ka 2025. aasta osas.

Täismahus ülevaate leiab lugemiseks SIIT.

Kuna kohtuvaidlused kestavad reeglina aastaid, siis annavad mitmed kõnekad kaasused ainest ka mitmel järjestikusel aastal ja on olnud asjakohased ka käesoleva ülevaate kontekstis. Nagu ka varasematel aastatel, siis ametliku statistika ja vastava praktika puudumise tõttu on ülevaade pandud kokku tööalase kogemuse ja avalikult kättesaadavate andmete pinnalt ega ole seetõttu ammendav, kõik ettepanekud ülevaate täiendamiseks on teretulnud.